"Kui mustvalgelt väljenduda, siis pigem olen mina selle kuju püstitamise vastu. Ma ei välista, et seal võiks olla impersonaalne mälestustahvel, mis fikseerib ära, et sellisel ja sellisel kuupäeval ja sellistel tingimustel Eestil siis lasti minna," ütles Järvi ERR-i uudisteportaalile.

Oma vastumeelsuse selgituseks tõi Järvi paralleeli Nõukogude Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga. "Alustades kaugemalt, kus Gorbatšov oli tõstetud pjedestaalile kui Venemaale vabaduse tooja ja Nõukogude Liidu lagundaja, siis ma juhiks tähelepanu, et Gorbatšov oli Nõukogude Liidu lagundamise vastu kuni viimase hetkeni. Minu meelest oli tegemist tema ebaprofessionaalsusega, et totalitaarse riigi süsteemidesse hakkas ta sisse tooma sõnavabaduse elemente, teades, et säärane süsteem niimoodi koos ei püsi."

Järvi on küll Jeltsinile tänulik, ent arvab, et viimane lähtus puhtpragmaatilistest otsustest ja kindlasti mitte Eesti vabadusiha rahuldavatest positsioonidest. "Kui Eesti oleks näiteks Karjala staatuses olnud, siis ta oleks Venemaa koosseisus edasi ka Jeltsini tarmuka tegutsemise tingimustes," ütles rahvasaadik.