Eesti kunstiakadeemia ja haridus- ja teadusministeeriumi kohtumisel 16. jaanuaril rääkis haridusminister Jaak Aaviksoo, et talle valmistab muret akadeemia finantsolukord. „Lugesin kooli majandusaasta aruannet ja seal on viidatud, et 2007. aastal on kool võtnud arvelduslaenu ja see on siiani maksmata.”

Aaviksoo viitas SEB pangast võetud 2,23 miljoni eurosele arvelduskrediidile, millest on kunstiakadeemia avalike suhete juhi Solveig Jahnke sõnul praeguse seisuga kasutuses 1,22 miljonit eurot ehk 19 miljonit krooni. „Arvelduskrediit on võetud eesmärgiga stabiliseerida rahavoogude liikumisi ehitusperioodil,” selgitas Jahnke, et laenu abil on näiteks arheoloogidele palka makstud ning võlasummat hiljem riikliku koolitustellimuse maksete laekudes vähendatud.

Lisaks arvelduskrediidile sõlmis akadeemia 2009. aastal Jahnke sõnul projekteerimislaenu lepingu, mille jääk on praeguse seisuga 1,1 miljonit eurot ning mida tasutakse igakuiste maksetena aastani 2016. Möödunud aasta viimase päeva seisuga olid EKA kohustused Jahnke kinnitusel 2,3 miljonit eurot ehk ligi 36 miljonit krooni. 2010. aasta lõpus olid kohustused 3,37 miljonit eurot, nii et aastaga on võlad peamiselt arvelduslaenu arvelt vähenenud enam kui miljoni euro võrra.

Lisaks võetud laenudele loetakse kohustuste alla ka sihtfinantseerimine. Sihtasutus Archimedese kaudu on EL-i tõukefondide toetusest EKA uue õppehoone projektile laekunud 2,25 miljonit eurot, mis võidakse tagasi nõuda, kui Archimedese otsus rahastamisest loobumise kohta peaks jõustuma. Vaide esitamiseks on EKA-l aega 10. veebruarini.

Väljamakseid sihtotstarbelistele lepingupartneritele on akadeemia seni teinud umbes 795 000 euro eest. Summa sisse kuuluvad Jahnke sõnul lammutustööd, arheoloogia ja sulundseina paigaldamise ettevalmistamisega seotud kulud.

Lisaks on sõlmitud leping Skanskaga sulundseina paigaldamiseks, mille raames on Jahnke sõnul juba tehtud kulutusi ja mille lõpuleviimine on vajalik, et naaberhooneid ja ümbitsevaid tänavaid kindlustada; lisaks on vaja sõlmida sulundseina ette jäävate trasside ümbertõstmise lepingud ja tasuda võrkude liitumislepingud. Kokku on ehitusega seoses praeguseks kulutatud Jahnke kinnitusel umbes 1,4 miljonit eurot ehk umbes 22 miljonit krooni.

16. jaanuari kohtumisel märkis Jaak Aaviksoo, et talle teeb muret ka liiga optimistlik finantsprognoos. Täpsemalt rääkis sellest haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, kes ütles, et EKA on investeeringuid planeerides olnud oma eelarveliste võimaluste suhtes väga optimistlik. Nimelt on akadeemia eeldanud eelarve iga-aastast tõusu nelja protsendi võrra ning tasuliste teenuste ja teadus- ja arendustegevuste tõusu kaheksa protsenti.

„Nähes taustana ka seda, et ülikoolil oli lühiajaliste võlgnevuste maht 2010. aastal ligi 40 miljonit krooni,” märkis Holm, et mõistlik oleks hinnata ka kooli tegelikku võimekust pikas perspektiivis. Ministeeriumi palvel asuski akadeemia koostama finantsplaani. Samuti tuli ministeeriumile esitada möödunud majandusaasta aruande projekt ning tänavune eelarve, mille alusel ministeerium tellib sõltumatu auditi.