Jüri Kuuskemaa: Mustpeade Majast ei tohi saada kellegi pensionisammas

Rahandusministeeriumi plaan tagastada Tallinna vanalinnas asuv ajalooline Mustpeade vennaskonna maja Saksamaal elavatele õigusjärglastele tähendaks ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul avalikkuse jaoks linna ühe olulisema sümboli kadumist.

14. sajandil loodud Mustpeade vennaskonna praegused üksikud liikmed peavad vanalinna ajaloolist maja enda omaks, sest erinevalt teistest seisuslikest organisatsioonidest nagu näiteks Eestimaa Rüütelkond, Kanuti Gild ja Kaupmeeste Suurgild, mille Eesti Wabariik likvideeris, aktsepteeris Eesti Vabariik neid juriidiliselt ning tunnistas õigustatud subjektiks, kirjutab Õhtuleht.

Ajaloolane ja praegu Tallinna linnavalitsuse nõunikuna töötav Jüri Kuuskemaa räägib, et toona oli vennaskond saksakeelne kultuuriklubi, kuhu kuulusid valdavalt äriringkondadest pärit inimesed, kellest vaid üksikud olid eestlased. Ajaloolase teada on tänaseks surnud ka toonane vennaskonna juht ning asju ajab MTÜ Mustpeade vennaskond, kus on kaks Tallinnas elavat inimest, üks eestlane, teine sakslane.

Kuuskemaa rõhutab, et tema on rahandusministeeriumi plaani vastu ning praegu Tallinna filharmoonia kasutuses olev maja peab jääma linna valdusse. "See on üks linna sümboleid," toonitab ta. "Võib karta, et kui rahandusministeeriumi soov läbi läheb ja nad kinnitavad selle tagastamise otsuse, siis see müüakse maha ja läheb äriliseks otstarbeks vanadele vendadele nii-öelda pensionilisa saamiseks."