Paavo Palk: EL tippkohtumise mitu palet ehk eelarve puudujäägist gümnasistide töötuseni
Tippkohtumisel olid selged sõnumid nii pankadele, kes määravad riigivõla intressi, väikeettevõtetele kui ka tööotsijatele. Meedia tähelepanu pälvis enim nõndanimetatud fiskaalleping, mis karmistab eelarve koostamise reegleid liikmesriikide jaoks ning sätestab ELi karistused riikidele, kus eelarve puudujääk on üle 3 protsendi SKTst. Lisaks saab Euroopa Kohtu otsusel trahvida summas kuni 0,1% SKTst riike, kes ei sätesta oma seadusandluses, et eelarve puudujääk ei tohi olla üle 0,5 protsenti SKTst.
Märtsis allkirjastatav leping muudab sanktsioonid iga-aastase eelarvepuudujäägi rikkujatele automaatsemaks ning sätestab esmakordselt konkreetsed numbrilised kohustused võla vähendamiseks riikides, kus see ületab 60% SKTst (igal aastal tuleb 60% ületavat määra vähendada 5%).
Lisaks fiskaallepingule jõudsid liikmesriikide juhid kokkuleppele ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu tekstis, et see 500 miljardi eurose laenuvõimega fond saaks juba tänavu juulist toetada riike, kelle jaoks turuhinnaga laenud on liiga kallid – uus fond asendab kõiki seniseid võlakriisis riikide abistamise skeeme.
Ehkki võlakriisi lahendamiseks ajalikud sammud tulevad oodatust aeglasemalt, on liikmesriigid järjekindlalt lähenenud mullu oktoobris kokkulepitu elluviimisele. Madala eelarvepuudujäägi poliitika osas on ELis praegu isegi üllatav üksmeel ja sellist poliitikat toetavad ka Ühendkuningriik ning Tšehhi. Need riigid fiskaallepinguga siiski ei ühine, sest nad on vastu ELi tihedamale lõimumisele, teiseks on tegu sisepoliitilise taktikaga ja kolmandaks sooviga võita eritingimusi hoopis muudes valdkondades.
Võitlus noorte töötusega
Ka äriringkondades kasvas jaanuaris lootus, et Euroopa Liidu liikmesriigid suudavad oma kohustusi täita – sel kuul on nii Hispaania kui ka Itaalia võla intress langenud umbes 1 protsendipunkti võrra – nüüd tuleb neil kümneaastase laenu eest maksta vastavalt 5 ja 6 protsenti intressi.
See võimaldas riigijuhtidel pühendada esmaspäeval suurem osa tippkohtumise ajast arutelule tööpuuduse vähendamise ning ühtse turu tugevdamise üle. Kõik liikmesriigid lubasid koostada konkreetsed kavad just noorte tööpuudusega võitlemiseks. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso soovitas igal liikmesriigil sätestada "noorte garantii", mis tagaks, et kõik noored saavad kooli lõpetamisest nelja kuu jooksul kas töökoha, koolituse või edasiõppimise võimaluse.
Eestis on noorte töötusest vähe räägitud, kuid viimase kriisi ajal ei töötanud ega õppinud üle 30% meie noortest (15-24 aastased). Eesti ei ole noorte töötuse määra poolest ELi esirinnas, kuid see oli 2010. aastal 12,6% ehk siiski märksa kõrgem ELi keskmisest (9%). Eesti seab oma rahvuslikus reformikavas eesmärgi vähendada aastaks 2020 mittetöötavate ja õppivate 15-24-aastaste osakaalu 10 protsendini. Selleks tuleb muu hulgas murda juba kümnendipikkune trend, et 14% vaid põhihariduse või veel madalama haridustasemega noori ei jätkagi õpinguid.
Eesti eesmärk ülemkogul oli eelkõige leppida kokku kohustuses arendada edasi siseturgu ehk veelgi hõlbustada liikmesriikide vahelist teenuste ja kaupade liikumist - peaminister Andrus Ansip saatis sel teemal koos oma Soome, Hollandi, Ühendkuningriigi, Iiri ja Rootsi kolleegidega ülejäänud riigijuhtidele konkreetsed ettepanekud.
Võlakriisi lahendamise asemel muud teemad
Ülemkogul lubatigi vähendada väikeettevõtete piiriülest tegevust takistavat bürokraatiat ning hõlbustada väikeettevõtete eksporti Euroopa Liidust väljaspoole. Komisjon soovib ka kasutada miljardeid eurosid, mis ELi eelarves veel planeerimata, just väikeettevõtetele antavate laenude mahu suurendamiseks.
Ka Eesti erilise lemmiklapse - digitaalse siseturu - arengut lubati ülemkogul kiirendada.
Tööhõive suurendamise arutelu tekitas liikmesriikide hulgas ka väikest vastasseisu, sest lahendused on riigiti erinevad. Osa liikmesriikide juhte, näiteks Ungari peaminister, soovis ka rohkem rõhutada noorte endi kohustust õppida ja töötada, mitte üksnes rääkida neile võimaluste otsimisest.
Tööhõive alaste meetmete täpsustamine on veel ees, räägitakse ka madalamapalgaliste väiksematest maksustamisest. Millised iganes on nende arutelude tulemused, tasub pöialt hoida, et EL saaks vähem pühenduda võlakriisile ja rohkem keskenduda muudele teemadele. Seda kindlam on, et oht uueks kriisiks Euroopas, mis paratamatult kahjustaks ka Eesti majandust, on möödumas.
(Autor on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja.)
