Leht: Vene armeest on puudu kuni viiendik isikkoosseisust

Vene riigiduuma värske koosseisu kaitsekomisjon arvestas kokku armee isikkooseisu reaalse suuruse ning jõudis järeldusele, et deklareeritud miljonist mehest on puudu ligi viiendik, vahendas kolmapäeval ajaleht Nezavissimaja Gazeta.

Väljaanne viitab, et kui kokku arvutada kõik riigi kõrgema sõjaväelise juhtkonna avaldatud numbrid lahingurivistuses seisvate sõjaväelaste hulgast, siis miljonit kuidagi kokku ei tule, vahendab BNS.

„Ametlikel andmetel on tänasel päeval 220 000 ohvitseri, ligi 200 000 elukutselist sõdurit, mullu kevadel võeti aega teenima 218 700 inimest, sügisel 135 800. Ärme võta arvesse uue aasta eel erru arvatuid, neid peaks olema 240 000 ümber, nad ei mängi antud juhul enam rolli. Ent kui panna kokku varem nimetatud andmed, siis tuleb välja, et rivis on alla 800 000 inimese, täpsemalt 774 500. Küsimus on selles, kus on ülejäänud 225 000?“ viitab väljaanne.

Ajaleht kirjutab, et armee kindralstaabi mobiliseerimisvalitsuse ülem Vassili Smirnov ja ka kindrastaabi ülem on korduvalt kinnitanud, et armee ridades teenib miljon meest ning et komplekteerimata väeosi pole. Samas ei suuda keegi vastata küsimusele, miks siis arvutused õigeid numbreid ei anna.

„Parimal juhul vihjatakse, et ajakirjanikud ja sõjalised eksperdid jätavad mingid inimesed loendamata,“ märgib leht, mööndes, et arvestustes ei räägita midagi sõjakoolide kursantidest ega ka nendest ohvitseridest, kes tuleks teenitud aastatelt erru arvata, ent kes on senini ametlikult armee ridades haiguslehel viibimise tõttu, või seepärast, et neile ei ole anda seaduses ette nähtud eluaset.

Kursantide koguhulgaks pakub väljaanne iga-aastaste lõpetajate arvu alusel 60 000, erru arvatavate arvuks umbkaudu 70 000 ehk ühtekokku 130 000 inimest.

„Niisiis, kursandid ja erru arvatavad – kokku veel 130 000. Paneme kõik kokku ja saame 900 000 sõjaväelast. Ja jälle – puudu on ikka 100 000,“ viitab Nezavissimaja Gazeta.

„Seetõttu saab nõustuda Interfaxi nimetamata allikaga riigiduuma kaitsekomisjonis, kellele infoagentuur viitab, öeldes, et armees on tühi ligi kolmandik reakoosseisu ametitest. Ehkki lahendus, mida ta oma järeldusest teeb, ei tundu meile ilmselgena. Aga see härra ei paku midagi muud, kui kevadise värbamise suurendamist 300 000 inimeseni, kuna osades maavägede, rannavalve, radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse väeosades moodustab isikkoosseisu puudujääk kuni 35 protsenti,“ osutab leht.

Paljud eksperdid, kaasa arvatud vabaühenduse „Kodanik ja armee“ koordinaator Sergei Krivenko, samuti Sõduriemade Komiteede Liidu juht Valentina Melnikova, kahtlevad, et see (värbamise suurendamine) võimalik on.

Demograafiliste probleemide tõttu, inimõigusi ja seadusi rikkumata pole seda võimalik teha.

Melnikova ütles väljaandele, et kaitsekomisjoni algatus värvatavate hulga suurendamiseks tundub talle valesti ajastatu ja ebakompetentsena.

„Tegelgu see komisjon sellega, millega ta peab tegelema – sõjalise reformi seadusandliku kindlustamisega,“ märkis ta.

Küsimus on selles, et keegi ei tea täpselt, kui palju rohkem on armees tänasel päeval elukutselisi sõjaväelasi võrreldes varem nimetatud numbritega, osutab väljaanne.

„Ent ka see ei vähenda muret asjade reaalse seisu pärast väeosades ja nende lahinguvalmiduse pärast. On ka veel üks probleem isikkoosseisu arvukusega. Eelarve ju arvestab vahendeid miljonile inimesele, sama suurele hulgale ostetakse toitu, mundreid ja muud varustust. Ent kui teenistuses on sada või kakssada tuhat meest vähem, siis tekib loomulik küsimus: kellele ja kuhu need vahendid lähevad? Vastust pole,“ märgib leht.