Mäletan selgesti selle maksu kehtestamise perioodi ja kaupmeeste esildisi, kes väitsid, et nad kahjuks on sunnitud selle arvel hindu tõstma, kuigi oli ka üksikuid vastupidisi äripidajaid, kes lubasid selle enda kanda võtta.

Selle aasta 1. jaanuarist peaks see maks kadunud olema, miks ei kajastu see siis tarbekaupade hinnas. Olgugi et vaid üks protsent, siiski oleks see senini kõvasti kergitatud hindade suhtes meeldiv püüe hindu taskupärasemaks muuta, seda enam, et ühe maksu vähenemise võrra peaks olema selleks täielik alus.

Antud asjaolu peaks panema mõtlema ka need, kes seletavad õhinal, et käibemaksu alandamine tooks kaasa hinnalanguse. Vastuoksa võiks julgelt väita, et käibemaksu alanemine toob kaasa kellegi kasumi suurenemise. On kindel, et maksude tõustes kerkivad hinnad, samasugune efekt ei kehti paraku millegipärast maksude langetamise kohta.

Väike spekulatsioon: oletame, et mingil põhjusel langeb elektri hind, selle sama elektri hind, mille kallinemine mõjutab praktiliselt kõiki kaupu. Kas elektri hinna langus tooks kaasa teiste hindade languse? Omalt poolt julgen selles sügavalt kahelda....

Rääkides veel põgusalt maksudest, tundub mulle, et kui riik langetab mingit maksu, siis varsti on oodata teise,  langetatud maksuga otseselt mitte seotud oleva maksu tõusu.

Aga vähemalt palgatõus oli see aasta näiliselt ühtne... Tõusis riigikogulase palk ja tõusis ka miinimumpalk. Tekib jällegi küsimus: miks tõusis riigikogulase tasu 7,8 protsenti, aga alampalk vaid 4,3 protsenti? Oleks võinud ju vähemalt protsendiliselt võrdselt tõsta... Mõelgu kallid Isad selle peale, et summa, mis nende palgale juurde tuli, ongi praktiliselt miinimumpalk.