Lugejakiri: palun, ärge solvake pensionäri, proua Ilves

Ühes kirjandusteoses küsiti lihtsa inimese käest: "Vabandage, kas te olete idioot?" Täna tahaks lihtne inimene sama küsimuse vastu küsida.

Meie sinisilmse esileedi arvas, et lugupeetud pensionärid tuleks suunata vabatahtlikule tasustamata tööle andmaks neile võimalus sisustada oma üleliigset vaba aega ja andmaks neile ühiskonnale vajaliku ja täisväärtusliku kodaniku tunnetus.

Saan sellest aru, kui inimesel puuduvad mured igapäevaste tühiasjade üle, näiteks, kuidas ostetud leivast jätkuks mitmeteks päevadeks. Leian ka, et inimene peaks teadvustama endale, et kui see ei ole tema jaoks üldse probleem, siis mõne teise jaoks on tegemist tõsise küsimusega. Presidendiproua peaks endale seda teadvustama.

Vabandan siinkohal pensionäride ees, kuna ka mul enesel puudub selge ettekujutus pensioni suurusest, kuid üle 300 euro see kindlasti ei ole, pigem vähem. Selle raha eest tuleb pensionäril tasuda eluasemega seotud maksud, mis võtavad antud summast olulise osa.

Ma küll ei evi ettekujutust, kas ja kus sooritab proua Ilves oma sisseostud, kuid soovitan tal minna mõnda poodi, kus käib tavaline lihtne inimene, mõni Maxima või säästukas peaks sobima. Ja nüüd pangu tähele, kuidas valivad kaupa elatanud inimesed. Soovitan ka võtta arvesse, et toidukorvi sisust jätkub mitte korraks, vaid kordadeks.

Reeglina ei ole ka pensionäri tervis sama, mis paarkümmend aastat tagasi, seega tuleb paratamatult tarvitada rohtusid, mis isegi soodustusega retsepti korral maksavad sedavõrd palju, et silm läheb märjaks.

Siinkohal tuleb veel austusega öelda, et oma nappidest vahenditest leiavad pensionärid võimaluse toetada vajadusel oma lapsi või lapselapsi.

Õnnelikud on pensionärid, kes suudavad tegutseda ja kel on pensionikõrvane lisatöö, mis annab võimaluse pühapäeviti liha süüa ja vahest harva ka teatris käia. Viimane lause on küll pisut utoopiline kuid siiski...

On tõde, et praeguses kasvavas ja arenevas, euro-urbaniseeruvas ühiskonnas on paljude inimeste, vanade ja noorte elementaarsed vajadused katmata või kaetud puudulikumalt, ehk siis õhukese koorekihi all lasub lahja ja läbipaistev piim. On kurb, kui seesama koorekiht ei teadvusta endale teiste probleeme, olgugi, et nende meelest tühiseid.

Kas presidendiproa mõtlematust avaldusest peab jääma mulje, et pensionär on kasutu indiviid, kes võiks oma koormaks olemist ühiskonnale lunastada tööga? Nagu Põrgupõhja Vanapagan, kes üritas tööga õndsaks saada, niisamuti peaksid ka elatanud tööinimesed töös lunastust leidma...