Madis Paluoja: edaspidi tahaksin reisida koos oma naise ja lapsega
„Kui ma ütleks, et ma läheks rattareisile väljapoole Euroopa Liitu, siis see oleks inimestele põhjendamatu negatiivse emotsiooni tekitamine,“ rääkis Paluoja Vikerraadio aastalõpu eriprogrammis "Lõpp hea, kõik hea".
Paluoja pidas siiski võimalikuks, et läheb uuel aastal koos oma triatloniklubiga rattalaagrisse Euroopasse, aga pigem tahaks ta edaspidi reisida koos oma naise ja lapsega.
„Me tagantjärgi tarkusena võime alati öelda, et piirkond oli ärev,“ kõneles Paluoja. „Aga tegelikult seal sõites oli see olukord kõike muud kui kurjakuulutav.“ Ta meenutas, et Liibanonis on araabia kultuur põimunud islamiga, mistõttu on oluline arvestada teatud harjumustega. „Kohapeal olemine oli meie poolt selgepiiriliselt läbi mõeldud, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi,“ lausus ta.
Paluoja rääkis, et Liibanoni rattamatk oli kavandatud puhkuse eesmärgiga, aga ka selleks, et oma füüsilist vormi parandada. Ta ütles, et kui harrastusratturid käivad laagrites Hispaanias ja Prantsusmaal, siis teile tundus Liibanoni sõit võimalusena koguda treeningkilomeetrid ja näha uut maad.
Meediatähelepanu üllatas
Tagasitulnud ratturite jaoks oli meedia tähelepanu Paluoja sõnul üllatavalt suur, sest ükski meestest polnud varem oma igapäevases töös sellega kokku puutunud. „Me olime paratamatult situatsioonis, kus me pole tahtnud põhjustada sellist tähelepanu keskpunkti sattumist,“ rääkis ta. Nüüd püüavad mehed aga olla tähelepanu all nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Paluojal pole pantvangikriisi ajal teemat kommenteerinud inimestele midagi ette heita, sest igaüks neist avaldas oma arvamust oma nime all. „Tihtipeale olid need inimesed, kes seisid uurimise keskpunktist kaugemal,“ märkis ta. Enda jaoks otsis ta tagantjärele välja asjalikud kommentaarid.
Kõige mõistusepärasemate ja asjalikumate kommentaaridega paistis pantvangikriisi ajal Paluoja sõnul silma Hannes Hanso.
Paluoja tunnistas, et tal on kokkupuuteid olnud erinevate suhtumistega alates sellest, et kõik mehed oleks võinudki Liibanoni jääda ja et mehed on ise kõiges süüdi.
Eluga tuleb minna edasi
Paluoja sõnul läks meeste elu pärast kojujõudmist edasi niivõrd hästi kui see võimalik oli. Tema sõnul teevad kõik mehed tööd samadel erialadel, kus nad töötasid enne reisile minekut. Nähtavaid tervisekahjustusi kellelgi pole, kuigi suuremaid või väiksemaid tagasilööke on kindlasti olnud.
Paluoja sõnul oli lähedastel emotsionaalset pinget ilmselt tunduvalt raskem taluda kui kinnivõetutel Liibanonis füüsilist pinget.
„Kõigil seitsmel on erinevad emotsioonid ja tundmused - mõni vaatab suurema huviga uudised ja mõni ei lase nendes ennast üldse segada,“ ütles Paluoja, kui küsiti, milliste tunnetega ta täna Liibanonist tulevaid uudiseid kuulab. Isiklikku kahjurõõmu või kättemaksuhimu rahuldamist tal enda sõnul pole.
„Kui keegi on kinni peetud või tapetud, siis on üks kurjategija jälle vähem,“ ütles Paluoja, kelle sõnul on ilmselgelt tegemist kurjategijatega. Ta pidas võimalikuks, et tänu pantvangidraamaga seotud kurjategijate kinnipidamisele võib seal piirkonnas olla päästetud ka mõni elu.
