Varem rääkis Ziad 11 plahvatusest. Bagdadi julgeolekuteenistuse esindaja kindralmajor Qassim Atta ütles, et plahvatusi oli 12, vahendab BNS.

Plahvatused kärgatasid hommikuse tipptunni ajal, julgeolekujõud on plahvatuskohad eraldanud, ütlesid nii AFP kohapealsed korrespondendid kui ametnikud.

Kaks teeäärset lõhkeseadeldist plahvatas Bagdadi edelaosas Al-Amili linnaosas, lõunapoolses Doura linnajaos kärgatas autopomm. Samuti lõhkesid pommid kesklinna linnaosades Allawis, Bab al-Muathamis ja Karradas, põhjaosas Adhamiyah's, Shualas ja Shaabis, idaosas Jadriyah's ning linna läänepoolses osas Ghazaliyah's, ütlesid ametnikud.

Tegemist oli esimese ilmselt koordineeritud rünnakuga Iraagi pealinnas pärast võimukriisi, mis vallandus šiiitide juhitava valitsuse ja sunniitidest poliitiliste vastaste vahel, kui Iraagist lahkusid viimased USA sõdurid.

Iraak seisab silmitsi väga tõsise poliitilise kriisiga, kus sunniidist asepresidenti Tareq al-Hashemid süüdistatakse niinimetatud surmasalkade pidamises. Hashemi on kõiki süüdistusi eitanud.

Samuti on šiiidist peaminister Nuri al-Maliki ähvardanud võimujagamisest keelduda. Ühtlasi nõuab Maliki kurdi autonoomsetelt võimudelt sunni araablasest liidri üleandmist keskvõimule.

Ka vallandas Maliki sunniidist asepeaministri Saleh al-Mutlaqi, kes sarnaselt Hashemiga kuulub šiialiidri Iyad Allawi juhitavasse Iraqiya blokki, kuna ta nimetas šiiitide juhtimisstiili valitsuses "diktatuuriks".

Iraqiya on samas boikottinud parlamendi- ja kabinetiistungeid, mille peale ähvardas Maliki asendada kõik nende ministrid aastavanuses ühtsusvalitsuses.

Iraqiya on poliitiline ühendus, mis loodi 2010. aasta parlamendivalimiste eel. Selle moodustavad Hashemi, Allawi ja Mutlaqi kolm erakonda. Iraqiya nimetab end ilmalikuks ja mittesektantlikuks ühenduseks, kuhu on koondunud nii šiiad kui sunniidid.