Oma diplomitöös on Põder eesmärgiks võtnud analüüsida korruptsioonivastast seadust ja selgitada välja erinevaid korruptsiooniriske politseis ning seda, millisel tasemel on politseikontrolli üksused ja mida oleks vajalik muuta nende töö efektiivsemaks muutmisel.

Analüüsides erinevaid faktoreid, on Põder oma töös jõudnud järeldusele, "et Eestis toimunud ja toimuvad seaduste muudatused võivad endaga kaasa tuua korruptsiooniriski suurenemise, mis väljendub ilmselt mõningase aja möödudes".

"Korruptsiooniriske seaduste muutumisel ja reformide läbiviimisel ei tohi alahinnata, kuna seadused on koostatud eeldusel, et erinevate riigiasutuste teenistuses on ausad ametnikud, kuigi käesolevas töös väljatoodud juhtumid võivad viia vastupidisele arvamusele," kirjutab Põder oma töös.

Samuti leiab Põder oma töös, et korruptsiooni tuleks ennetada rakendades eelkõige erinevaid kontrollmeetmeid. Sealjuures kõige suurema kasuteguriga korruptsiooni ennetusmeetmeks avaliku hukkamõistu pärast leiab Põder olevat "avalikkuses kajastatav üksikasjalik ja tauniva alatooniga informatsioon korruptsiooniohtlikest suhetest, tuvastatud korruptsioonijuhtumitest ja määratud karistusest".

"Korruptsioonikahtluse tõttu teenistusest vabastamine võib tekitada endisele ametnikule olukorra, kus tal puudub edaspidi võimalus tööd leida, kuivõrd ta on oma mainet määrides määrinud ka endise tööanda, s.o riigi mainet. Seega peaks töötuks jäämise hirm sundima ametnikku aususele," analüüsib Põder oma diplomitöös.