Andres Kasekamp: liidri surm on Põhja-Korea kodanikele suur šokk

Eesti välispoliitika instituudi direktor Andres Kasekamp peab Põhja-Korea liidri Kim Jong Ili surma šokiks riigi rahvale, mis võib kaasa tuua teatud jõudemonstratsioonid ja põhjustada ohtu naaberiikidele.

„Põhja-Korea jaoks on see suur šokk,“ rääkis Kasekamp Defile. „See mees on ehitanud oma isa jälgedes isikukultuse. Kui sureb selline ainuvalitseja, kellel on jumalik aura oma kodanike jaoks, siis ilmselt tuleb see šokina.“

Kasekamp lisas, et Kim Jong Il polnud küll nii jumaldatud kui tema isa, kes oli Põhja-Korea režiimi algataja. Samuti valitses Kim Jong Il oma isast lühemat aega.

Kas mõni korealane ka rõõmustab või mitte, seda ei saa me Kasekampi sõnul näha, sest see on maailma suletuim riik. Teatud mõttes võib Kasekampi sõnul Kim Jong Ili surma võrrelda Stalini surmaga nõukogude liidus.

Liidri surm ei tähenda režiimi lagunemist

Praegu on juba teatatud, et Põhja-Korea juhtimise võtab üle surnud liidri poeg, aga kõik teavad, et ta on noor ja ebaküps. „Küsimus on, kas näiteks sõjaväe juhid püüavad oma võimu tugevada,“ kõneles Kasekamp. „Kardetakse ka, et võimuladvik, püüab enda positsiooni kindlustada või säilitada, mis võib tuua ohtlikke olukordi naaberriikidele.“

Põhjakorealastele võib Kasekampi sõnul kaasa tunda, sest uue juhiga ei muutu nende elu kergemaks ega avatumaks, sest praegu ei tundu, et liidri surm tähendaks režiimi lagunemist.

„Kõige parem oleks terve režiimi rahumeelne lagunemine,“ rääkis välispoliitika ekspert. Lagunemine aga tooks ebastabiilsuse, ohud naabritele ja põgenikevoolu.

Naabrite reaktsioon

Eraldi küsimus on kuidas reageerivad Kim Jong Ili surmale naaberriigid. Näiteks, kuidas reageerivad lõunakorealased. „Lahkunu oli nende vaenlane,“ rääkis Kasekamp. „Teisest küljest vaenlane, keda nad olid juba õppinud tundma. Lõuna-Korea relvajõud on nüüd valmisolekus ja ei tea, mis sealt võib tulla. Ebastabiilsus ja ennustamatus on ohtlik olukord.“

„Naabritest on igati ootuspärane ja mõistlik karta, et Põhja-Koreas võivad tulla vapustused, mis võivad ka neid mõjutada, või Põhja-Koreast tulevad uusi ähvardusi nende suunas “ rääkis Kasekamp. Seetõttu teevadki naaberriigid ettevalmistusi mustemaks stsenaariumiks, mille tekkimise tõenäosust hindas välispoliitika ekspert siiski väikeseks.

"Ka Aasia turud langesid, kuna nad kardavad samuti, et Põhja-Korea arengud võivad kujutada ohtu naaberriikedele,“ selgitas Kasekamp. „Kardetakse ebastabiilsust, keegi ei oska ennustada, kuidas poeg võtab võimu üle ja hakkab seda teostama. Kui kõik läheb plaani kohaselt, siis ohtu pole.“

Ebamäärasus ja etteennustamatus püsivad Kasekampi sõnul niikaua, kuni uus võim loksub paika. „Naaberriikide silmadega vaadates võiks eesmärk olla Põhja-Korea stabiilsus säilitamine ja et võimu üleandmine toimuks rahumeelselt,“ lausus ta. „Aga see ei ole asi, mis selgub esimestel päevadel või tundidel.“