Ramazan ütles Delfile, et ta nägi eile kõike. Tema tööpäev jõuluturu kõrval olevas suures bussiterminalis asuvas kiirtoidukohas Point Chaud algas keskpäeval. Kella 12.35 ajal nägi ta ühe bussiootepaviljoni juures plahvatust. Alguses pidas ta seda paugukaks, ent kui kõik jäid pikali maha ja paviljon oli puruks, mõistis ta, et see on midagi tõsisemat.

Seejärel viskas ründaja teise granaadi teise ootepaviljoni suunas, siis kolmanda granaadi ja neljanda otse selle paviljoni juurde, mille juures oli Ramazani töökoht. Ramazan oli parasjagu ukse juures seda sulgemas, kui temast mõne meetri kaugusel plahvatas granaat.

Point Chaud välisuks on täis granaadikildudest jäänud auke, ent Ramazan tänas õnne, et need läbi klaasi ei tunginud, sest sel juhul oleks ka temal võinud minna sama halvasti kui neil, keda ta nägi. „Ma nägin meest, kelle reit oli tabanud Kalašnikovi kuul. Ühel tüdrukul oli reies granaadi kild ikka näha. Ühel oli kild väikese sõrme poolest saadik puhtalt maha lõiganud. Teisel oli jalaluu nagu noaga läbi lõigatud,“ kirjeldas mees.

Peale granaatide heitmist hakkas ründaja tulistama jõuluturu suunas ning jättis Ramazani töökoha rahule. Töötajad varjusid kiirtoidukoha leti taha, kuni politseinikud nähtavale ilmusid.

„See pole inimene, see on loom,“ leidis Ramazan ründaja kohta. Teised rünnakukohale jäetud lilli vaatama ja küünlaid süütama tulnud inimesed nõustusid. „Kui ta tahab kedagi tappa, tapku ennast,“ lausus Lino Baroxie, kes ise elab linnakeskusest kaugemal, aga kelle naine läheb sealt iga päev bussi peale.

Liege'i söögikohtades vaatavad inimesed telekast uudiseid, kus näidatakse ründaja Nordine Amrani aukartustäratavat arsenali, millest osad on väga karmid ja tsiviilkäibes keelatud ründerelvad. „See on haige värdjas,“ lausus Baroxie naine ründaja kohta.

Lisaks suurele hulgale haavatutele vajasid paljud Liege'i elanikud psühholoogilist abi. Ramazan sõnas, et tema ei saanud eile öösel magada, sest tal oli endiselt hirm.