Ajalehe reporter rääkis teisipäeval 29-aastase Oliviaga haigla koridoris, kus tema 17-kuune poeg tol hetkel intensiivravis oma elu eest võitles. Laps ei jäänud ellu. Arstid ei suutnud kuuli kuklast eemaldada, see oli liiga riskantne. Nad lasid Gabrielil ilma valuta surra, vahendab Het Laatste Nieuws.

Siiski peavad vanemad edasi elama. „Meie kolme tütre jaoks,“ ütles ema Olivia, kui poeg veel elu ja surma vahel vaakus ja isa Romuald voodi kõrval valvas. „Gabriel oli meie viimane väikseke. Poiss, keda me nii igatsesime.“

Kui Nordine Amrani Liège'i kesklinnas rahvast ründas, oli Gabriel koos mõlema vanemaga. Nad seisid bussipeatuse kõrval, sest tahtsid midagi süüa ja koos perega aega veeta. Gabriel oli ema kätel, kui kohutav tragöödia aset leidis. „Ta silmad läksid pahupidi. Ma karjusin, aga ei näinud, et ta oli kuklast haavatud. Üks naine võttis ta minu käest ära ja viis kiirabiautosse.“

Alguses arvas Olivia, et lapse saab päästa, aga arstid tulid üsna kiiresti väljakannatamatu uudisega, et Gabriel on sügavas koomas ja tal on elada jäänud ehk mõni tund. „Me teatasime siis kogu perele. Kõik tulid hüvasti jätma. Oleks ometi mina poja asemel surnud,“ ütles Olivia.