Urmas Varblane: võlakriisile reageerimisel jäädakse pidevalt hiljaks

Täna riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul „Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile“ esinenud akadeemik Urmas Varblane rõhutas, et hetkel on tegemist sügavama kriisi väljendusega, kus Euroopa roll muutub üha vähemtähtsaks ning konkurentsivõime nõrgeneb.

„Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja,“ rääkis Varblane, „probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks.“

Varblase sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. „Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see on liiga lihtsustatud vaade. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust.“

„Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui majanduslik,“ märkis Varblane.

Samuti toonitas Varblane, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse. „Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus.“

Akadeemiku sõnul on kriisist väljumisest vajalik tõsta eurotsooni konkurentsivõimet, rakendada rangeid eelarvereeleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme. „Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või aeglase tähtsuse kaotamise maailmas.“