Toomla sõnul on IRL suur erakond ja erinevalt Rahvaliidust on IRLil rohkem inimesi, kes sobiksid esimeheks.

„Rahvaliit on ka suur erakond, aga nende kõneisikud läksid lihtsalt kõik minema ja tekkis olukord, kus üle Eesti tuntud isikut oli keeruline leida,“ meenutas Toomla. „IRLil seda probleemi pole, et etteotsa saaks inimene, keda üldse ei tunta.“

Tuntumad on Toomla sõnul valitsuse liikmed. Kui Mart Laar ja Juhan Parts on öelnud, et nad ei soovi kandideerida, siis pakkus Toomla kandidaatideks Jaak Aaviksoo ja Siim-Valmar Kiisleri, kes küll populaarsuselt pole võrreldav Laariga.

„Riigikogust leiab ka kandidaate – kas või läbi häda ja kas või ajutiselt,“ pakkus Toomla. „Näiteks võib suurkogu otsustada, et valime kellegi pooleks aastaks.“

Erakonna esimehe kandidaadid riigikogust võiksid Toomla hinnangul olla Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Tõnis Lukas ja Sven Sester. „Vaieldamatult on tegemist oma erakonnas mõjukate ja populaarsete inimestega,“ lisas politoloog.

Urmas Reinsalu ei saa Toomla sõnul esimehe kandidaadina pakkuda. „Teda hakatakse kohe seostama äraostmatutega ja selles mõttes ei ole ta hea kandidaat,“ ütles Toomla.

Erakonna esimehe kandidaatidest rääkides ei tohi Toomla sõnul unustada ka daame, nimetades Ene Ergmat, Liisa Pakostat, Annely Akermanni ja Mari-Ann Kelamit.

Üllatuskandidaat võiks Toomla sõnul olla mõni kohalik poliitik maakondlikul tasandil, kuid nimetada ei osanud ta kedagi. „Selle tasandil on raske kandidaate leida,“ sõnas ta. Ainsana meenus Toomlale pragune riigikogu liige Ülo Tulik, kes oli Võru maavanem.

Vaher oleks pidanud tagasi astuma

„Kui võtta hüpoteetiliselt, siis Juhan Parts ei olnud minu hinnangul elamislubadega kauplemisega seotud, kuid Ken-Marti Vaher, kes on selle valdkonna minister oleks võinud ise tagasi astuda,“ rääkis Toomla Delfile.

Toomla meenutas Signe Kivi ja Tiit Tammsaart, kes ministritena astusid tagasi, olemata ise üldse süüdi.

„Kui Vaher oleks ise tagasi astunud, oleks see võtnud IRLis nördinutel võimaluse seda probleemi edasi arendada,“ rääkis Toomla. „Aga kuna hääletamisel oli ka vastaseis suur ja Vaher jäi ametisse, süvendab see vastasseisu veelgi.“

Kui Vaher oleks ise tagasi astunud oleks see Toomla hinnangul tähendanud ka uue erakonna loomise mõtte mahamatmist.

„Nüüd sai see mõte uut hoogu juurde. See ei tähenda, et uus partei peaks kohe tekkima,“ lausus Toomla. „Erakonna ühtsuse seisukohast ei ole see kindlasti hea.“

Toomla sõnul võib see kõik tulla päevakorda erakonna esimehe valimisel suurkogul. „Seal enam ei ole soovitav jaanalinnu kombel pead peita,“ kõneles ta ja pidas võimalikuks, et nädalavahetusel toimunud volikogu ei tahtnud ka vastutust endale võtta ja lükkas otsustamise kuni suurkoguni edasi.

Toomla sõnul ei tohi kunagi unustada ära ka võimalust, et midagi ei ole hullusti ja lepitakse ära, kuid see võimalus on tema hinnangul hetkel väike. „Pigem vastasseis süveneb ja loogiliselt peab see kulmineeruma suurkogul,“ rääkis ta.