Ansip Brüsselist: vältisime halvimat

"Meil ei õnnestunud küll saavutada kokkulepet 27 liikmesriigi vahel, kuid märksa olulisem on asjaolu, et me vältisime halvimat - lõhet euroala ja ülejäänud liikmesriikide vahel," ütles peaminister Andrus Ansip, kes naasis täna Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogult, kus võeti vastu olulisi otsuseid euroala finantsdistsipliini tugevdamiseks ning seeläbi euroala usaldusväärsuse tõstmiseks.

Seades eesmärgiks tugevama majandusliidu rajamise, lepiti ühelt poolt kokku uues fiskaalkokkuleppes ning tugevamas majanduspoliitika koordineerimises, teisalt aga stabiliseerimisvahendite kindlustamises, et lahendada kõige pakilisemad probleemid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Mul on hea meel, et uue fiskaalkokkuleppe kohaselt peab liikmesriikide valitsussektori eelarve olema tasakaalus või ülejäägis,“ ütles Ansip. „See on kogu aeg olnud Eesti rahanduspoliitiline põhimõte.“

Nimetatud nõue tuleb lisada ka liikmesriikide õigussüsteemi põhiseaduse või samaväärsete õigusaktide tasandil ning Euroopa Kohtule antakse pädevus seda ülevõtmist kontrollida.

„Kuigi Eestis on tasakaalus eelarve olnud normiks ilma spetsiaalse seadusetagi, ei ole me selle vastu, et vastav põhimõte oleks kinnitatud riikide põhiseadustes,“ ütles peaminister Ansip. „Kõige olulisem on, et sellega tugevnevad eurotsoon ja Euroopa Liit. See on otseselt Eesti huvides.“

Eelarvedistsipliini tugevdamise eesmärki täidab ka ülemkogu otsus karmistada euroala liikmesriikide jaoks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eeskirju. Kokkuleppe kohaselt rakenduvad juhul, kui liikmesriik on Euroopa Komisjoni hinnangul rikkunud 3 protsendi piirmäära, automaatselt rahalised karistused.

„Eesti toetab samme, mille eesmärk on kokkuvõtlikult öeldes distsiplineerida riike, kelle rahanduspoliitiliselt vastutustundetu käitumine kahjustab kogu euroala,“ kommenteeris peaminister Ansip.

Euroala poliitilised liidrid olid ka ühel meelel, et lisaks pikemaajalistele reformidele tuleb praegu rahaturgudel valitsevate pingete leevendamiseks tugevdada kiiremas korras stabiliseerimisvahendeid. Seetõttu otsustati kiirendada Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESMi lepingu jõustamist. Leping jõustub niipea, kui selle on ratifitseerinud liikmesriigid, kes esindavad 90% kapitalikohustustest. Eesmärgiks seati ESMi jõustamine 2012. aasta juulis.

Tagamaks Rahvusvahelise Valuutafondi vahendite olemasolu kriisiga tegelemiseks kinnitasid liikmesriigid soovi eraldada fondile täiendavaid ressursse kahepoolsete laenude vormis kuni 200 miljardi ulatuses.

Euroala liidrid olid seisukohal, et mõne fiskaalkokkuleppes ette nähtud abinõu rakendamine eeldab Euroopa Liidu aluslepingute muutmist. Arvestades üksmeele puudumist Euroopa Liidu liikmesriikide seas selles osas otsustati need jõustada valitsustevahelise lepinguga, mis allkirjastatakse hiljemalt märtsis. Lõplik eesmärk on siiski viia vajalikud muudatused aluslepingusse niipea kui võimalik.

Euroopa Ülemkogu pidulikumaks osaks oli reede hommikul liitumislepingu allkirjastamine Horvaatiaga. Horvaatiast saab Euroopa Liidu 28 liikmesriik alates 1. juulist 2013.