"Eesti on kõiki neid reegleid, milles Brüsselis tahetakse kokku leppida, järginud juba 20 aastat. Kõige olulisem on terve Euroopa Liidu jaoks see, et stabiilsuskasvu paketi reeglitest peaks kinni kõik riigid, siis Eesti puhul võime öelda, et oli vaid üks aasta, 1999, kui meie defitsiit lubatud kolmest protsendist suurem," ütles Ansip Delfile.

"Sisuliselt lepime kokku selles, et teised riigid peavad hakkama hoidma oma riigi rahandust sama heas korras või peaaegu sama heas korras nagu Eesti riik seda teinud on."

Peaminister rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et ülemkogu arutab Euroopa Liidu aluslepingute muutmist ja siseriiklikesse seadustesse mõningate sätete lisamise vajadust.

"Mina ei pea aluslepinguid selliseks pühaduseks, mida muuta ei tohi," lausus Ansip pressikonverentsil.

"Eesti aspektist on valdav osa muutustest mõistlikud ja enamasti vastuvõetavad," rääkis Ansip. "Nende eesmärk on viia ka teiste Euroopa Liidu riikide rahandus sama heasse korda kui Eestis."

"Mis meil saab selle vastu olla, kui nende muudatuste läbi Euroopa Liit tugevneb. See on ju Eesti huvides," sõnas peaminister ja lisas: "Ehkki kodus me suudame asjad korras hoida ka ilma nende muudatusteta."

"Kui on vaja seada sisse ka mingisugused sanktsioonid, siis meie oleme selle poolt,“ ütles ta sanktsioonide kehtestamise kohta ja tõi võrdluseks kriminaalseadustiku öeldes, et Eestil on ka ju seadustes paragrahvid kurjategijate karistamiseks, aga kui me elame õiguskuulekalt, siis see meid ei sega.

Peaminister Andrus Ansip sõitis täna Brüsselisse, et osaleda Euroopa ülemkogu kohtumisel. Ülemkogu päevakavas on kolm suuremat alateemat: majanduspoliitika, energia ja muud küsimused.

Majanduspoliitika all arutatakse olulisima teemana meetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks ja sellega seoses Euroopa Liidu aluslepingu võimalikku muutmist. Lisaks jätkub arutelu majanduskasvu soodustavate ja töökohti loovate meetmete osas.

Energia valdkonnas toimub jätkuarutelu veebruari ülemkogule, kus hinnatakse vahepeal toimunud arenguid seoses energiaefektiivsuse, energia siseturu, energiataristute loomise ja energiaalase välispoliitikadialoogiga.

Vahetult enne ülemkogu algust kirjutab Eesti peaminister alla Horvaatia ühinemislepingule.