Eurotsooni kriis: algab elu ja surma peale tippkohtumine
Peamine ettepanek on suruda peale eelarvedistsipliini automaatsete karistustega neile eurotsooni liikmetele, kes kulutavad liiga palju, teatab BBC News.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy püüavad selle läbi suruda olemasolevate Euroopa Liidu lepingute muutmise kaudu.
Saksa-Prantsuse plaani põhipunktid on järgmised:
- Euroopa Komisjon saab õiguse karistada riike, kellel on suur eelarvepuudujääk.
- Eurotsooni kõik 17 liikmesriiki muudavad oma seadusandlust nii, et selles nõutaks tasakaalustatud eelarvet.
- Eurotsooni riigid kehtestavad ühised maksud ettevõtetele ja finantstehingutele.
- Tulevaste päästepakettide korral ei pea erainvestorid osa kuludest enda kanda võtma, nagu juhtus Kreeka puhul.
Euroopa Komisjoni sotsiaalvolinik László Andor naeris avalikult välja mõtte, et ainuüksi sanktsioonid sunnivad eurotsooni riike reeglitest kinni pidama.
„Automaatsed sanktsioonid on nali. Rahandusliit vajab kollektiivset demokraatlikku otsustamismehhanismi, mis suudab väljakutsetele vastata ja tegeleda kogu terviku vajadustega,“ ütles Andor Twitteris.
Andor ütles BBC-le, et Euroopa Liidu riigid on pahased Prantsusmaa ja Saksamaa domineerimise üle ostustusprotsessis.
Euroopa ülemkogu president Herman Van Rompuy pakub välja alternatiivse plaani, mis ei vaja aeganõudvat ratifitseerimisprotsessi või referendumeid liikmesriikides.
Pariis ja Berliin suruvad läbi radikaalsemaid meetmeid, teatavad korrespondendid, ja kui Euroopa Liidu kõik 27 liikmesriiki sellega ei nõustu, on nad valmis liikuma uue lepingu suunas, mis hõlmaks eurotsooni ja teisi riike, mis lepinguga ühineda soovivad.
See isoleeriks üha rohkem Suurbritanniat, mis eurotsooni ei kuulu. Peaminister David Cameron ütles kolmapäeval, et nõuab reedesel tippkohtumisel Brüsselis Londoni tugevale rahandussektorile tagatisi.
