Pakistan suursaadikut süüdistatakse USA abi palumises oma riigi armee vastu
Haqqani kutsuti nädala algul Islamabadi ning talle tehti ettepanek tagasi astuda pärast kohtumist Pakistani tsiviiljuhtkonnaga, teatas armee- ja luureülemate kogu juht teisipäeval BBC Newsi vahendusel.
Pakistani riigitelevisioon teatas, et Haqqani tagasiastumisavaldus rahuldati.
Pakistani peaministri pressiesindaja ütles, et kõigile afääriga seotutele antakse piisav ja õiglane võimalus avaldada oma seisukohad uurimise käigus, mis viiakse läbi ausalt, objektiivselt ja ilma eelarvamusteta.
President Asif Ali Zardari lähedane liitlane Haqqani on korduvalt eitanud memo koostamise või üleandmisega seotust.
USA staabiülemate komitee esimees admiral Michael Mullen kinnitas aga, et sai salajase dokumendi. Samas ütles ta, et ei pööranud sellele mingit tähelepanu ega võtnud midagi ette.
„Memogate'i“ afäär sai alguse ajalehe Financial Times artiklist, mille autor oli Pakistani-Ameerika ärimees Mansoor Ijaz ning mis avaldati 10. oktoobril.
Ijaz kirjutas, et president Zardari oli teinud memos ettepaneku asendada Pakistani sõjaline juhtkond ja katkestada kõik sidemed mässuliste rühmitustega pärast bin Ladeni tapmist mais.
Lugu võttis uue pöörde nädalavahetusel, kui Ijaz vabastas Zardari igasugusest süüst ning süüdistas memo koostamises vaid Haqqanit. „Memo sisu pärineb täielikult temalt,“ ütles Ijaz.
Asjasse puutus ka opositsioonipoliitik ja endine kriketimängija Imran Khan, kes nimetas Haqqanit afääriga seoses suurel rahvakogunemisel Lahore'is 30. oktoobril, enne kui Ijaz oli Haqqani nime Läänes asjaga seoses esile toonud. Khan pole seni seletanud, miks ta seda tegi.
On selgunud ka, et Pakistani luureülem Shuja Pasha lendas 22. oktoobril Londonisse Ijaziga kohtuma. See toimus kaks nädalat pärast Ijazi artikli ilmumist Financial Timesis.
Artiklis väideti, et Pakistani luures luuakse uus julgeolekumeeskond, mis asendab üksuse, mida süüdistatakse Talibaniga sidemete säilitamises. Kuidas Ijaz selle informatsiooni sai, pole teada.
Ijazi kirjeldatud mahhinatsioonid näitavad Zardari valitsust võitlemas enese päästmise eest ähvardava sõjaväelise riigipöörde vastu pärast bin Ladeni tapmist ning palumas USA abi selle ärahoidmiseks.
