FOTOD: Euroopa parlamendi president Jerzy Buzek kohtus Andrus Ansipiga
Buzek tunnustas Eesti saavutusi kahekümne aasta jooksul pärast iseseisvuse taastamist, märkides, et Eestil on põhjust uhke olla.
„Eesti on noorim euroala liige ning majanduslikult väga edukas,“ ütles Buzek. „Te olete euroalasse toonud uue hingamise.“
Peaminister Ansip ja Euroopa Parlamendi president tõdesid, et olukord euroalal on praegu keeruline. Ansip rõhutas samas, et lahendus on esmajoones probleemsete liikmesriikide endi kätes. Laenuandmine neile riikidele peab olema rangelt tingimuslik.
„Eesti jaoks on õppetund selge – me peame jätkama range eelarvepoliitikaga ja hoidma võlakoormuse madala,“ rõhutas Ansip.
Peaminister ütles, et Eesti on huvitatud tugevast eurost ja tugevast Euroopa Liidust ning seetõttu tuleb edasi liikuda üheskoos.
„Me ei poolda alaliste blokkide tekkimist Euroopa Liidus, kuid samas ei välista tõhustatud koostööd Euroopa Liidus mõne sellest huvitatud liikmesriigiga,“ ütles Ansip.
Kohtumisel arutati ka Euroopa Liidu uut finantsraamisikku aastaiks 2014-2020. Ansipi sõnul on Eesti huvitatud sellest, et eelarvevahendid suunataks eelkõige Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks.
„ Eesti jaoks on tähtis piiriüleste taristuprojektide koordineeritud elluviimine ja nende toetamine Euroopa Liidu eelarvevahenditest,“ ütles Ansip. „Euroopa Komisjoni otsus lülitada Rail Balticu uus trass üle-euroopalise transpordi põhivõrgustikku on väga oluline, luues eeldused projekti Euroopa Liidu poolseks rahastamiseks.“
Murekohtadeks uues finantsraamistikus on Ansipi sõnul ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika vahendid.
Peaminister märkis, et Eesti on vastu komisjoni ettepanekule seada ühtekuuluvuspoliitika vahendite puhul kõigile liikmesriikidele ühtne piirmäär sisemajanduse kogutoodangust, mis on tingitud raskustest vahendeid kasutada ja omafinantseeringuid leida.
„Need argumendid Eesti puhul ei kehti,“ rõhutas Ansip. „Lagi peaks olema pigem diferentseeritud ja arvestama jõukust ning vahendite kasutamise tulemuslikkust.“
Kriitiline oli peaminister ka ühise põllumajanduspoliitika rahastamist puudutava ettepaneku suhtes. Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab küll põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamist, kuid seda väga pikas perspektiivis ehk 20 aasta jooksul. Praegu erinevad otsetoetuste tasemed liikmesriikide vahel kuni 6 korda
