Saar: riigieelarves on raha enam kui küll, et tõsta õpetajate palku või kolmekordistada lastetoetusi
"Me ei pea tõstma kaitsekulutusi 60 miljonit eurot,“ ütles Saar ETV saates Foorum. „Me ei pea olema pioneerid selles küsimuses,“ lisas ta ja viitas sellele, et väga vähe riike suudab üldse täita nõuet, et SKTst kaks protsenti peaks minema kaitsekulutustele.
Sotsid pakuvad Saare sõnul, et kaitsekulutusi võiks tõsta tuleval aastal 20 miljonit eurot. „Seda 40 miljonit oleks hädasti vaja, et tõsta õpetajate ja kultuuritöötajate palku,“ rääkis Saar. Tema sõnul on 22-protsendiline kaitsekulutuste tõus liiga kiire. Ka maksud peaks tema sõnul käima ajaga kaasas.
Reformierakonna liikme Aivar Sõerdi sõnul ei ole opositsiooni parandusettepanekute katteallikad realistlikud. „Kui katteallikateks pakutakse astmelist tulumaksu ja kaitsekulutuste vähendamist, siis need ei ole realistlikud,“ ütles Sõerd.
Vastutustundlik lähenemine
Sõerd rõhutas, et me peame vaatama maailma konteksti. „Kõik kärbivad kulusid ja tõstavad makse, me oleme soodsas olukorras ja vastutustundlik lähenemine paistab välja ka järgmise aasta eelarves, meil on sostiaalkulude osakaalu tõus järgmise aasta eelarves 10 protsenti,“ kõneles Sõerd.
Suur oasa valdkondadest saab tänase olukorraga võrreldes raha juurde ja me ei pea selleks makse tõstma, rääkis Sõerd.
„Meil on täna päris korralik majanduskasv ja kui realiseerub baasstsenaarium, et majandus kasvab kolm protsenti, siis me jõuaks 2013. aastaks eelarvega tasakaalu ja hakata taas reserve koguma,“ kõneles Sõerd.
Isamaa ja Res Publica Liidu liige Margus Tsahnka sõnul on varjatud tõsiasi see, et riik on tõstnud haigekassa kulutusi ning samuti taastatakse sissemaksed pensioni teise sambasse. „See võtab väga palju raha, aga me taastame selle usalduse pensionisüsteemi,“ ütles ta. „Tegelikult me oleme selle eelarvega näoga inimese poole.“
Tsahkna sõnul on maksulaekumised tänavu olnud suuremad, kui tegelikult planeeritud, kuid ta möönis, et see pilt, mis meile avaneb Euroopast, teeb ettevaatlikuks. Töötuse protsendi nii kiiret langust ei osanud tema sõnul samuti keegi prognoosida. „Me peaks vältima seda kiusatust, et me paneme riigieelarvesse veel kulutusi juurde,“ ütles Tsahkna.
Pension tõuseb lubatust vähem
Keskerakondlase Mailis Repsi sõnul peaks pension tõusma järgmisel aastal indekseerimise tulemusena 5,4 protsenti, mitte 4,4 protsenti nagu eelarve eelnõus on kirjas.
Repsi sõnul on vale täna öelda, et õpetajate palkadeks meil raha ei ole, sest kaitsekulutuste vähendamine seab ohtu riigi julgeoleku. „Mis seab meie riigi ohtu, on see, et homme ei ole meil enam õpetajaid kooli saata,“ lausus Reps.
Jätkata tuleb vastutustundlikult
Tsahkna sõnul on väga raske kriisi ajal valitsus käitunud vastutustundlikult.
Sõerdi sõnul tuleb jätkuvalt olla vastutustundlik. „Võlakriis ei ole lahenenud, pigem on järjest hullemaks läinud,“ kõneles Sõerd. „Peame oma eelarvepoliitikat ajama nii, et me ei toeta seda kriisi. Mitte võtma riigile kohustusi, mis seavad ohtu majanduskasvu ja järgmiste aastate eelarved. Kindlasti ei saa löögi alla seada riigi maksusüsteemi.“
Astmeline tulumaks
Sõerdi sõnul on astmelise tulumaksu kehtestamisest võimalik saada ühe arvestuse järgi 83 miljonit eurot või teise arvestuse järgi 78 miljonit eurot. „See pole pooltki seda, mida Keskerakond ise pakub,“ ütles Sõerd.
Ta võrdlse astmelise tulumaksu ideed Tallinna müügimaksuga, kus kokkuvõttes tuleb veel peale maksta. Keskerakonna esitatud astmelise tulumaksu eelnõuga pole võimalik teenida täiendavat maksuraha, väitis Sõerd.
Repsi sõnul suutis riik ära teenindada käibemaksu tõusu ja seda mõne päevaga. Seetõttu leiab ta, et astmelise tulumaksu kehtestamine on tahtmise küsimus.
Reps leidis, et ei ole õige vastandada kaitsekulutusi või Euroopa stabiilsusmehhanismi sissemakset õpetajate palkade või lasteaedadele tehtavate kulutustega.
Repsi sõnul tuleb olla murelik selle pärast, et inimesed lahkuvad Eestist. Ta tõi näiteks, et ainuüksi Tallinnast ja Harjumaalt viisid paljud inimesed oma lapsed üle Soome koolisüsteemi. Neid on tema hinnangul rohkem kui üks koolitäis.
