"Uute raamatute laenutusembargo idee on administratiivselt äärmiselt raskesti läbiviidav, ka tahaks nimetada, et kui mõnel kirjastusel ilmub vahel raamat, millele on ette näha suurt kommertsedu, siis nad ka ilmselt “ajatavad” selle jõudmist raamatukokku. Neid näiteid pole palju, aga igal aastal on paar-kolm raamatut, mille esimestest tiraažidest raamatukogudele midagi ei müüda, meieni jõuavad alles teise või kolmanda trükikorra eksemplarid, tihti poolteist-kaks kuud pärast müügiperioodi algust," kirjutab Riisalu Delfi arvamusartiklis.

"Ilmumise järel raamatukokku jõudmisest alates on raamatud tasuta kättesaadavad. Milline on sel taustal siis inimeste motivatsioon minna poodi ja osta raamat? Kirjastaja elu on põrgu, tiraažid väikesed, hinnad lähevad üles. Samas ei arene ilma oma kirjastajateta ka rahvuslik sõnakunst.

Tahame toetada nii Eesti kirjastamist kui ka eesti kirjandust nii, et paneme paika vaheperioodi, mille jooksul raamat ei ole raamatukogust tasuta kättesaadav. Kui kirjanik ise soovib, palun väga, riputagu raamat veebi välja. Aga kui ta tahab saada honorari ja annab teose kirjastusele, siis peaks olema mingi periood, mille jooksul on kirjastusel õigus öelda: selle aja jooksul seda raamatut tasuta raamatukogust ei saa," rääkis kultuuriminister Rein Lang Eesti Päevalehes.