Suursaadik Kreekas: kreeklased tahavad eurotsooni jääda, aga kärbetega ei olda nõus
“Igaüks soovib ju, et tema rahakott puutumata jääks,” selgitas Talvik Kuku raadio "Äratajale" antud intervjuus. “Iseasi on, et kuipalju 10-15 protsendilise kärpe järel inimeste rahakotti alles jääb, Kreeka keskmist elatustaset arvestades pole asi aga sugugi nii hull, et inimesed peaksid hakkama muretsema nälga jäämise pärast. Absoluutne enamik aga pole kärbetega nõus,” rääkis saadik.
Riigi pankrotiohust hakati Talviku sõnul päris kiirelt, juba esimese abimemorandumi eel rääkima. “Kui rahvahääletus, mis oletatavasti kusagil detsembri alguses aset peaks leidma, abipaketi tagasi lükkab, on selge, et abiandjad pole enam nii varmad Kreekale abi pakkuma ning riiki võib ähvardada maksejõuetus. Natuke vähem kui kaks kolmandikku kreeklastest leiab, et abipakett on riigi suveräänsust kahjustav ega mõju hästi nende eneseteadvusele.”
Avalikust arvamusest kõneldes toonitas saadik, et väga radikaalseid arvamusi ja soove valijaskonnal pole. “Eurotsoonist kõneldes on neljast kreeklasest kolm seisukohal, et eurotsooni jäämine on hädavajalik. Mis aga referendumisse puutub, jagunevad arvamused enamvähem pooleks: veidi rohkem kui viiskümmend protsenti on seisukohal, et nii tähtsaid küsimusi peaks otsustama rahvas, teist samapalju on veendunud, et see peaks minema läbi parlamendi enamushääletuse.”
Kreeka referendumil suurtes finantsraskustes riigi uusima päästepaketi üle on kaalul Kreeka jäämine eurotsooni, ütles Kreeka peaminister Georgios Papandreou eile Cannes'is pärast kohtumist eurotsooni liidritega.
