New York Times: Hullem võib Eestil alles ees olla
"Me kannatasime ülemaailmse rahanduskriisi ajal tohutult," rääkis New York Timesile konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing.
Josing tuletas meelde, kuidas kriisi ajal 2009. aastal viis riik läbi hiiglasliku kärpeprogrammi, vähendades riigieelarvet kümme protsenti ja firmad kärpisid palku 20 protsenti.
"Me teadsime, mida me pidime tegema, et ellu jääda, meelitada investeeringuid ja saada konkurentsivõimeliseks," lausus Josing. "Ja me tegime seda. Meie firmad muutusid tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Me saime eelarvedefitsiidi kontrolli alla ja liitusime euroga," rääkis Josing.
Euroga liitumine toimus aasta alguses, just kui riigivõlgade põhjustatud kriis Lõuna-Euroopas hakkas tähelepanu nõudma ja majanduskasv langes kõikjal Euroopas.
Eesti eksport eurotsooni moodustab NYT teatel veerandi meie majanduse mahust ning üheks olulisemaks kaubanduspartneriks on samuti eurot kasutav naaberriik Soome. Soome firmad on Eesti ettevõtetele oluliseks allhanke tellijaks.
"Loomulikult tunneme me pinget, kui eurotsooni kasvu langus liigub üle eurotsooni maade," ütles Josing.
Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti on NYT teatel välistele šokkidele väga tundlik: kuna ettevõtete tellimuste nimekiri väheneb, liigub kasvu langus kiirelt tööturule, kus töötuse tase oli teises kvartalis 13,3 protsenti.
Hullem võib veel ees olla. EBRD langetas NYT teatel sel kuul oma majanduskasvu ennustust Balti riikidele. EBRD ennustab järgmiseks aastaks Balti riikidele vaid 1,7 protsenti majanduskasvu, erinevalt veel juulis ennustatud 3,4 protsendilisest kasvust.
"EBRD ennustab areneva Euroopa majanduskasvu langust järgmisel aastal, sest eurotsooni jätkuv võlakriis takistab 2008-2009. aasta ülemaailmsest rahanduskriisist taastumist," kirjutas EBRD oma aruandes.
Ent Eesti valitsus ei kahetse sellest hoolimata ühisrahaga ühinemist. "Enne eurotsooniga ühinemist oli Eesti kroon niikuinii euroga seotud," märkis Josing. Euroga liitumine tekitas Josingu sõnul distsipliini.
