Töötukassa on heldem pikemalt hüvitist saajate vastu

Töötukassa statistikast selgub huvitav seos. Nimelt mida pikemalt võib inimene töötuskindlustushüvitist saada, seda rohkem saab ta raha ka ühe töötu oleku päeva eest.

Selle aasta märtsist on tööta jäänud inimestel võimalik saada töötuskindlustushüvitist kuni 360 päeva, kui neil on vähemalt 111 kuud tööstaaži, mille eest on makstud ka töötuskindlustusmakseid.

Selgub, et kuni 360 päeva töötuskindlustusraha saavad inimesed saavad ka iga päeva eest keskmiselt kümme eurot enam kui need, kes on töötuskindlustusmakset maksnud vähem kui 56 kuud ja kes seetõttu saavad töötuskindlustushüvitist kuni 180 päeva.

Töötukassa analüüsiosakonna juht Anne Lauringson selgitas, et reeglina on pikema eelneva tööstaažiga hüvitisesaajate palk olnud kõrgem. “Kuivõrd pikemale töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumise tingimuseks on pikemaajalisem töötuskindlustusmaksete maksmine, on keskmiselt pikema hüvitise perioodi korral ka kõrgem hüvitise suurus,” kommenteeris Lauringson.

Analoogset positiivset seost tööstaaži pikkuse ja palga vahel näitab tema sõnul ka statistikaameti statistika hõivatute kohta.

Ent töötuskindlustuse saajate keskmine palk erineb ka sellest keskmisest palgast, mida näitab statistikaamet. Selle üheks põhjuseks on Lauringsoni selgitusel see, et statistikaameti poolt avaldatav riigi keskmise palga näitaja on taandatud täistööajaga töötaja kohta.

Töötuskindlustushüvitise saajate keskmise palga arvestamisel võetakse aga aluseks kuutasu, millelt on tasutud töötuskindlustusmakseid, sõltumata sellest, kas tasu maksti täis- või osalise koormusega töötamise eest.

“Sama asjaolu on üheks peamiseks põhjuseks, miks erineb ka statistikaameti arvutatav keskmine palk ja maksu- ja tolliameti arvutatav keskmine palk üle deklareeritud töötasude,” nentis Lauringson.

Lisaks eelnimetatule tuleneb hüvitise saajate ja riigi keskmise palga erinevus sellest, et erinevatel inimestel on erinev tõenäosus jääda töötuks. “Näiteks on kõrgharidusega inimestel töötuks jäämise risk väiksem, kuid samas nende palk on keskmisest kõrgem,” tõi Lauringson näite.

“Ehk siis mida madalam on inimese kvalifikatsioon, seda madalam on reeglina inimese palk ja tihemini võib ette tulla töötuseperioode,” selgitas Lauringson.

Töötuks jäämise tõenäosust ja palka mõjutavad ka teised karakteristikud nagu sugu, vanus, tööstaaž, tegevusala jne. Ka need põhjustavad Lauringsoni sõnul erinevusi tööturul hõivatute keskmises palgas ja töötute keskmises eelnevas palgas.