Kreitzberg: haridusministri kava vähendada gümnaasiume 54-ni on ebareaalne
Kui Aaviksoo viiks praeguse gümnaasiumide arvu 220-lt 54-ni, siis Kreitzbergi arvates peaks sadakond gümnaasiumi kindlasti alles jääma.
„Raha järgi ei saa kõike vaadata, sest kui gümnaasium kaob, siis piirkonna areng kannatab,“ rõhutas ta viidates sellele, et koolivõrk peab riigis säilima ning ei tohi tekkida suuri piirkondi, kus pole gümnaasiumi. Tema sõnul vajab gümnaasiumide vähendamine väga pikka ja põhjalikku kaalumist. „Mingit tulevärki siin teha ei tohi,“ rõhutas endine haridusminister.
Ta märkis ka, et küsimus on haldussüsteemis – kui omavalitsusest kaob gümnaasium, siis võib ka omavalitsus ise ära kaduda. Siin võiks poliitiku arvates alustada hoopis haldusreformist ning viia koolid maakondlikku alluvusse. „Haldusreformi peaks läbi viima riik, omavalitsuste initsatiivile lootma ei saa jääda,“ märkis ta.
Aaviksoo ütles, et kui praegu on Eestis 220 gümnaasiumi ja õpilasi seal alla 30 000, siis viie aasta pärast jääb gümnaasiumidesse õpilasi umbes 20 000, mistõttu peab ka koolide arv vähenema.
Puhtalt finantsiliste arvutuste järgi ja gümnaasiumi ideaalmudelist lähtudes oleks gümnaasiumide arv Aaviksoo hinnangul viie aasta pärast 54, täpsemaid ettepanekuid lubab Aaviksoo avalikuks aruteluks veel sel aastal. Varem on minister öelnud, et gümnaasiume on viie aasta pärast 50 kuni 100. Tema sõnul on ka selge, et väikseim maakond ilma gümnaasiumita jääda ei saa.
