Minister: haldusreformi ei saa ära teha, sest Reformierakond on vastu
„Praegune koalitsioon toimib aga põhimõttel, et tehakse neid asju, milles kaks valitsuserakonda on ühisel seisukohal. See ongi vastus küsimusele, miks pole reform senini käivitunud,“ ütles Kiisler.
Ta selgitas, et viis oma nägemuse koos analüüside ja seletustega kaks aastat tagasi ka valitsusse, ent seda toona heaks ei kiidetud.
Ministri sõnutsi on põhiküsimus ja vaidluskoht on täna ju selles, et kas riik peaks omalt poolt halduskorraldusse sekkuma või on tal ainult kõrvaltvaataja roll. Et kas kedagi saab sundida või ei saa?
„Ma ei ole vabatahtlike ühinemiste vastu, aga elu on näidanud, et need ei lähe soovitud tempoga. Ja riigi asi on seista selle eest, et terves riigis oleks hea elada. Reform tähendabki riigi poolset sekkumist ja asjade ära tegemist. Kui omal ajal oleks rahareformi tehtud vabatahtlikkuse alusel, arveldaks mõni mees ilmselt tänaseni rublades,“ rääkis Kiisler.
Tema sõnul on riigi sekkumise möödapääsmatust mõistvate inimeste arv hoogsalt kasvanud.
Kiisler märkis ka, et praegust debatti on püütud suunata sellele, et kuidas joonistada piire ja mis oleks siis kõige ilusam omavalitsuste koguarv. „Jah, see on oluline, aga mitte kõige olulisem,“ märkis ta.
Reformierakonna liige Valdo Randpere ütles Delfile, et riik ei peaks omavalitsusi liitma asuma, vaid algatus peab tulema omavalitsustelt endalt.
Hiljuti on haldusreformi kidumist kritiseerinud nii president, õiguskantsler kui riigikontrolör.
