Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss leidis, et Christoffeli (34) süü pistise nõudmises ja võtmises on tõendatud ning teda tuleb karistada kaheaastase vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kaks kuud, kirjutab ERR Uudised.

Prokurör Marge Püss leidis, et karistuse ülejäänud osa ehk ühe aasta, üheksa kuud ja 27 päeva võib Christoffelile mõista tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi palus prokurör kohtul kohaldada Christoffelile lisakaristusena kolmeks aastaks ametiisikuna töötamise keeldu. Kohus langetab otsuse 25. oktoobril.

Süüdistuse kohaselt nõudis Christoffel pistisena ühelt osaühingult sülearvuteid vastutasuna selle eest, et haridus- ja teadusministeerium ei lõpeta ennetähtaegselt sõlmitud hankelepingut. Kohtueelset uurimist juhtinud ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul on Jaanus saanud pistisena üle 30 000 krooni maksva sülearvuti.

Kohtueelsel uurimisel on välja selgitatud, et need sündmused leidsid aset ajavahemikul 2008.-2010.a.

"Antud kriminaalasjas olen seisukohal, et riigiametnikul on suurem süü ja vastutus. Oma rolli tõttu ühiskonnas peab riigiametnikuna töötav isik olema eriti kõrgete väärtushinnangutega ning võimeline aru saama oma tegevuse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest," põhjendas prokurör kriminaalmenetluse osalist lõpetamist pistiseandjate suhtes.

Kriminaalasja kohtueelset uurimist viis läbi kaitsepolitseiamet.

Ametiisiku poolt pistise võtmise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, korduva pistise võtmise eest kuni viieaastase vangistuse.

Christoffel on töötanud ministeeriumis alates 2002. aasta märtsist.