Toobal: inimeste vähene aktiivsus ametiühingutes on nõukaaja pärand
Toobali sõnul on mujal Euroopas ametiühingute traditsioonid palju pikemad ning need on saanud aastakümnete jooksul tugevaks areneda.
"Võib eeldada, et tulevikus tugevneb ka Eestis ametiühingute liikumine koos noore põlvkonna pealekasvuga," ütles Toobal Delfile.
Ta pidas võimalikuks, et ka lühiajalistest traditsioonidest ja kogemustest tuleneb see, et näiteks palgaläbirääkimistel ei taheta kasutada üldjuhul äärmuslikke meetmeid nagu streigid ja meeleavaldused.
"Mida enam aga ametiühingud end näitavad, seda enam hakkavad inimesed ka nendega kaasa minema," leidis Toobal ja lisas, et praegu kavandab ametiühingute keskliit suurt meeleavaldust Vabaduse väljakul töötu- ja haigekassa reservide konsolideerimise vastu.
Ametiühing pakub turvatunnet
Toobali sõnul aitaks tugev ametiühingute liikumine kindlasti tõsta ametiühingu liikmete ehk töötajate positsiooni ühiskonnas, annaks võimaluse neil olla nähtav ning paneks ettevõtjaid rohkem nendega arvestama.
"See annab töötajale kindlustunde, et nende sõnum jõuab otsustajateni," lausus ta. "Ametiühing on otsustajate ja töötajate vahendaja, kes pakub neile eelkõige turvatunnet."
"Ideaalolukorras ei peaks töötajad oma õiguste eest seistes sanktsioone kartma, kuid tavaelus tihti see nii pole," möönis Toobal. "Võib olla polegi tegemist sellega, et tööandja kuidagi mõjutaks ametiühingute liikumisi mitte toetama, vaid pigem see, et inimene on ise väga ettevaatlik."
Toobal märkis, et Eestis on endiselt kõrge tööpuuduse näitajad ning madalad palganumbrid ja seda eriti maapiirkondades. "Seega pelgavad inimesed võtta ette midagi sellist, mis võiks kas või teoreetiliselt tööandjat pahandada - ei taheta tööd kaotada, sest uue leidmine võib olla võimatu," kõneles ta.
Toobali sõnul on märgilise tähendusega see, et õpetajad hakkavad oma palgaküsimuses meelt avaldama. "Haridustöötajad on olnud tagasihoidlikud, kuid nüüd nende “tänavale tulek” annab aimu ka töötajate ühenduse jõu ja häälekuse kasvust," rääkis ta.
