Kriis: makse langetamine võimaldab tööandjatel palku tõsta
Teisipäeval kogunes töötukassa nõukogu, kus nii tööandjate kui ametiühingute esindajad leidsid, et töötuskindlustusmakse määr võiks langeda praeguselt 4,2 protsendilt kolme protsendini, mis tähendaks, et töötajad maksaksid oma palgalt 0,8 protsenti töötuskindlustusmakset vähem.
Töötukassa nõukogu võtab lõpliku otsuse vastu mõne nädala pärast, ent selle peab ka heaks kiitma valitsus ja kui valitsus pole langetamisega nõus, siis jääb kehtima praegune maksemäär.
Kriisi sõnul tegi tööandjate volikogu juba maikuus ettepaneku, et järgmisest aastast alates võiks töötuskindlustusmakse langema hakata. “Töötukassa ei vaja nii palju tulu. Töötukassa kulud pole nii kõrged ja on küsimus, et miks koguda nii palju raha,” lausus Kriis, kelle sõnul on töötukassa juba kogunud piisavalt reserve, et ka tulevaseks võimalikuks majandusšokiks valmistuda.
Samas tunnistas Kriis, et valitsusega on keeruline, sest nemad pole huvitatud töötuskindlustusmakse langetamisest, sest nende huvi on vältida Maastrichti võlakriteeriumite rikkumist. Ent töötukassa on sihtotsarbeline asutus ning ei vastuta Maastrichti kriteeriumite täitmise eest.
Kunagised kokkulepped enam ei kehti
Kriis lausus, et kui tööandjad otsustasid aastal 2001 töötukassa süsteemiga liituda, siis oli tööandjate tingimuseks, et töötukassa saab ise määrata vajaliku maksemäära, et sellega töötuskindlustushüvitisi maksta. Eesmärgiks oli vältida olukorda, kus töötukassa muutub maksupumbaks, mille osas tööandjatel puudub sõnaõigus.
“See sai ka kokku lepitud ametiühingutega tehtud kahepoolses kokkuleppes. Täna on see kokkulepe kehtetu, riik on asunud töötuskindlustuse seadust endale soodsas suunas tõlgendama ja pole mitmel korral nõustunud töötukassa nõukogu sooviga langetada maksemäära,” kurtis Kriis.
Tema sõnul peavad tööandjad oma rolli töötukassas üle vaatama, kui riik võtab üle nii töötuskindlustusmakse määramise kui võtab endale ka kõrgest maksemäärast saadud töötukassa reservid.
“Töötukassa varad pole riigieelarve osad, ent neid tahetkase võtta riigieelarvesse. See muudab töötukassa riigieelarveliseks asutuseks ja tööandjad ei taha riigieelarvelist asutust juhtida. Sel juhul korraldagu riik ise töötukassa korraldust,” lausus Kriis, kelle sõnul ei taha tööandjad töötukassa nõukogus istudes töötukassa käekäigu eest vastutada, kui neil mõju töötukassa üle pole.
Valitsus räägib küll töötukassa reservide puhul küll vaid haldamisest ja kulude kokkuhoiust, ent Kriis ütles otse, et tema valitsuse juttu ei usu. “Meile on ammu selge, et jutt intressidest jne on töötukassale kahjulik, sest meile pakutakse palju madalamaid intresse, kui töötukassa ise saab. Riigi huvi on töötukassale võimalikult vähe maksta.”
