Walter Gibbs kirjeldab portaalis yahoo.com, mis toimub Utøya saarel, kui esimest korda peale tulistamist lubati saarele enam kui 150 ajakirjanikku ja fotograafi.

Utøya saarel on vaikne ning kõikjal on näha sügise värve, kuid kuuliaugud kohviku seinas meenutavad kohta, kus tapja Anders Behring Breivik tulistas oma noori ohvreid. Seal hoones püüdsid noored ennast kindlustada. Ajakirjanikud lubatakse esmakordselt saarele, kus 69 inimest suri tulistamise tagajärjel või uppus. Nad saabuvad sama laevaga, mis viis saarele Breiviki.

Saare suurim hoone plaanitakse taastada ning samuti on plaanis rajada monument neile noortele, kes saarel tapeti. Taastamistöödeks ning monumendi rajamiseks on kogutud annetusi 32 miljonit Norra krooni.

Justiitsminister Knut Storberget rõhutas, et tegu on pigem emotsionaalse sammuga.

„Meil kõigil, kaasa arvatud minul, tuleb tunnistada vigu,“ ütles justiitsminister Knut Storberget ning möönis, et osa kriitikast valitsuse suhtes on täiesti põhjendatud. Enim kriitikat sai politsei, kellel võttis saarele jõudmine nii kaua aega.

Norra Tööpartei noorteorganisatsiooni liider Eskil Pedersen ütles, et saar on taas avatud külastajatele, kuid palus, et respekteeritaks hukkunute mälestus. Ta kinnitas, et saarel jätkatakse noortelaagrite korraldamist, ehkki ei ole teada, millal täpselt.

Breivik tunnistab tulistamist, kuid eitab oma süüd, sest arvab, et on sõjaseisukord ning on tarvis päästa Norra ning kogu Euroopa moslemi sisserändajate eest.