Ansip ei näe eelarve kärpimiseks vajadust
„Praeguste teadmiste juures ei ole vajadust (eelarvet) kärpida,“ ütles Ansip ETV uudistesaates „Aktuaalne kaamera“. Tema sõnul näeb prognoos ette, et majandus kasvab järgmisel aastal kolm protsenti ja riskistsenaarium näeb ette, et vaid ühe protsendi.
„See vahe ei ole nii suur, et peaks kärpima hakkama,“ kinnitas valitsusjuht. Kui riigikogule üle antud eelarve defitsiit on 2,1 protsenti, siis riskistsenaariumi järgi oleks see 2,9 protsenti SKPst ja ka see jääks Ansipi sõnul endiselt Euroopa Liidus kokkulepitud piiridesse ehk alla kolme protsendi.
„Me ei saa lähtuda kõhutundest, meie võtame arvesse Eesti kõige paremate ekspertide arvamuse ja nad töötavad rahandusministeeriumis,“ kõneles Ansip, kes ei näe põhjust ülikonservatiivset eelarvet teha.
„Kõik me võime rõõmu tunda, et see eelarve tagab majanduse stabiilsuse,“ ütles Ansip, kelle sõnul on paljud Euroopa Liidu riigid praegu turbulentsis ja stabiilsus oleks neile suureks kingituseks.
Valitsusjuhi sõnul läheb väga palju raha järgmise aasta eelarvest investeeringuteks, millega hakatakse jälle ehitama ning selles mõttes võivad eelarve üle rõõmustada ehitajad. „Ehitajad võiks kindlasti õnnelikud olla ja pensionärid, sest pensionid kasvavad järgmisel aastal 4,4 protsenti,“ lausus peaminister.
Valitsus andis täna riigikogule üle 2012. aasta riigieelarve, mille tuludeks on 6,11 miljardit eurot. Kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1 protsenti SKPst.
Eelarvet riigikogule üle andes selgitas Ansip defitsiiti kahe komponendiga: kvoodimüügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal tervelt poolteist protsenti SKPst ning järgmisel aastal taastatakse täies mahus pensioni II samba riigipoolsed sissemaksed.
Peaminister eeldas, et Eesti võlakoormus püsib ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana – 5,8 protsenti SKPst ning riigieelarve defitsiiti ja finantseerimistehinguid kavatsetakse rahastada reservide arvelt. Prognoositav maksukoormus jääb järgmisel aastal samale tasemele ehk 32,4-le protsendile.
