Mikser: portfellisangade pärast me valitsusse ei lähe
Sotsiaaldemokraatlik erakond on riigikogus kõige väiksema esindusega, te pole võimul ei riigis ega Tallinna linnas, olukord ei tundu kuigi hea?
Iga opositsioon on ajutine. Me oleme võtnud endale eesmärgiks esineda hästi nii kohalikel valimistel aastal 2013 Tallinnas kui mujalgi ning veidi paremini 2015. riigikogu valimistel. Me ei kurda. Kui ma umbes aasta tagasi oma uue meeskonnaga alustasin, siis me arutasime päris realistlikult ja kainelt läbi, mis seis on ja kuhu me jõuda tahame, ja me andsime aru, et poole aastaga sinna ei jõua. Oleme käinud päris pika tee, kasvatanud oma esindatust riigikogus kümnelt 19 kohani, suurendanud jõuliselt erakonna liikmeskonda. Pole ka kivisse raiutud, et poliitiline seis Toompeal jääb neljaks aastaks selliseks, nagu ta praegu on. Neli erakonda võimaldab matemaatiliselt küll vähem koalitsioonivõimalusi, ent me teame ka, et mitu erakonda on keerulistes siseheitlustes, see võib luua täiendavaid võimalusi.
Sotside populaarsus on peale valimisi kiirelt kasvanud, kui valimised oleksid olnud 3-4 kuud varem, kas olukord oleks teine?
Täiesti võimalik. Me liikusime reitingutes üles enne valimisi pika aja vältel samm sammult ja see jätkus pärast valimisi. Meie 19 parlamendikohta tulid 17protsendilise reitingu pealt, kui ma ei eksi. Vahepeal on ta kasvanud ka 24 protsendini, kindlasti need populaarsusreitingud tõusevad ja mõõnavad, ükski kasv ei ole igavene. Selline kasv on kindlasti parem, mis tugineb süsteemsele tööle ja ei ole seotud ühe konkreetse otsuse või sündmusega. Võibolla tulid valimised meie jaoks natuke liiga vara, see 19 kohta ei olnud kindlasti absoluutne maksimum. Teisest küljest, kui mõelda ajas tagasi 6,5 aastat selle päevale, mil Andrus Ansip sai esimest korda peaministriks, siis oli Reformierakonnal riigikogus 19 kohta, praegu on kõik selle unustanud.
Mis edu saladuseks on olnud. Sotsid on aastaid üritanud ebaõnnestunult populaarsust kasvatada ja nüüd on see tulnud vaat et üleöö?
Esiteks on muutunud meie endi mõtteviis. Sotsiaaldemokraatidel on pidevalt olnud dilemma, et nagu nimigi ütleb, on meil kaks olulist väärtust, sotsiaalsus ja demokraatia. Alati oma koostööd planeerides oleme paremerakondadega koostööd tehes pidanud ohverdama teatud määral sotsiaalsust ja tehes koostööd Keskerakonnaga oleme pidanud tegema üsna talumatult raskeid kompromisse demokraatia arvelt. Me oleme ise kasvades ja reitingut parandades jõudnud arusaamale, et see ei ole sotsiaaldemokraatia paratamatu tragöödia ning sellest on võimalik üle saada. See on teoreetiliselt väga lihtne, aga ka praktiliselt teostatav, et olla ise nii suur, et olla võimalike koalitsioonide kokkupanemisel juhtiv jõud. Siis sellist keerulist dilemmat sellisel kujul kindlasti ei ole. Oleme ise hakanud sellesse uskuma ja see on üks selle murrangu põhjus. Teiseks paistab, et Reformierakond on mõnevõrra väsinud, mis paistis ka valimiste ajal välja, eriti peaministri avalikes esinemistes. Nad on oma pikast hegemoonilisest juhtimisest natuke ruineerunud, resigneerunud või blaseerunud ja kaks ülejäänud parlamendierakonda siplevad siseprobleemides.
Kumb on teie eelistatud valik, Ansip või Savisaar?
Vaatame. Kui me 2015 võidame parlamendivalimised, siis kõigepealt vaatame, milline on üleüldse erakondade kooslus parlamendis ja siis vaatame, kellega koos on meil võimalik teha oma eesmärke teoks, ja sellele esitame kutse valitsusläbirääkimistele.
Ja kui tuleb enne 2015. aastat Ansip ja pakub teile valitsuses väiksema venna kohta, mida te teete?
Meie praegustes plaanides pole valitsusse minekut vaid portfellisangade pärast. Ka juhul, kui Reformierakonna koostöö IRLiga jookseb kinni, on Reformierakonnal väga raske, välja arvatud täielikus sundseisus, tulla ja pakkuda meile midagi väga sisulist nendes asjades, mida me peame oluliseks. Oleme väga selgelt välja öelnud, et sotsiaalpoliitikas ja majanduspoliitikas tuleks teha asju teistmoodi, mõned neist sammudest on mõnevõrra kulukad ja eeldavad, et riik koguks oma tulusid kokku viisil, mis Reformierakonnale tundub olevat ideoloogiliselt vastuvõetamatu. Me ei ütle, et meie uks on kinni ja ärge koputage. Me ütleme, et tulge ja koputage, me hakkame rääkima läbi tingimuste üle, me kindlasti ei hakka rääkima läbi portfellide üle.
Arvate, et see koalitsioon püsib, sest te olete Reformierakonnale raskem partner kui IRL?
Ma ei ole selles üldse väga kindel. Kui ikka üks koalitsioonipartner sisemiselt kärinal lõhki läheb, siis koalitsioon ei pruugi püsida. Millegipärast käsitletakse Eestis endastmõistetava tõena, et Reformierakond on valitsuses, ent vaatamata nende 33 kohale riigikogus pole see endastmõistetav. Kui kogu poliitilisel maastikul toimuvad piisavalt suured muutused, olgu siis IRLis või Keskerakonnas, siis on täiesti võimalik, et ühel hetkel jõutakse koalitsioonini, kus pole Reformierakonda. Olgu kohe öeldud, et ma ei pea seda tõenäoliseks.
Te ei usu, et IRL ja Keskerakond läheksid samasse valitsusse?
Kindlasti on see keeruline. Praegu IRLis jämeda otsa juures olev seltskond on võrdlemisi paindlikud, neil maailmavaatelisi või isikliku ajalukku ulatuvaid tõkkeid on kindlasti vähem kui vanal Isamaal. Teisest küljest on nad palju keerulisemad partnerid ükskõik kellele. Keskerakonnaga on nii, et seni kuni Edgar Savisaar seda niivõrd-kuivõrd juhib, seni keegi temaga mingeid püsivaid koalitsioone ei hakka moodustama. Ent ei tasu olla ka nii naiivne ja arvata, et kui Savisaar ühel päeval napi enamusega hääletatakse Keskerakonna kongressil maha, et siis kõik tormavad Keskerakonna kui eelistatud koalitsioonipartneri poole. Vastupidi, arvan, et siis võtavad kõik päris pikaks ajaks ooteasendi ja vaatavad, mis sellest saab, kas toimub revanši katse, kas uus juht suudab asja koos hoida. Kui Edgar Savisaar ei taandu vabatahtlikult memuaare kirjutama, kui paleepööre toimub vastu tema tahtmist, siis on väga raske öelda, mis neile rusudele kasvab.
Teie liikmeskond on kiirelt kasvamas, kas uued liikmed on vaid mittepoliitilise taustaga või on keskerakondlased hakanud teile üle hüppama?
Keskerakondlased on praegu mõnevõrra äraootavas positsioonis, on selge, et peaaegu mitte keegi ei arvanud, et Savisaare vastaskandidaat Jüri Ratas saab nii suure toetuse, kui ta sai. Savisaare võit ei olnud lõplik. Savisaare vastu hääletanud tunnetavad end ka erakonna sees sellise jõuna, keda ei tohiks eirata. Ma ei pea vaikset äratilkumist lähiajal tõenäoliseks.
IRList ei tulda teile?
Meile on tegelikult viimaste kuude jooksul tulnud üksikuid liikmeid, kes on olnud praktiliselt kõigis erakondades, on olnud ka Reformierakonna liikmeid. Kui me kutsume inimesi endaga liituma, siis me ei tee kampaaniat ühegi erakonna liikmete seas, sest Eestis on piisavalt poliitiliselt organiseerumata inimesi, kelle seast saada uusi liikmeid.
Kaua te isiklikult kavatsete esimees olla?
Normaalne oleks, kui esimees teeks ühe täisvalimistsükli ja tegeliku hindamise koht on riigikogu valimised. Oleme pannud püsti ambitsioonika eesmärgi, kui jääme sellest väga kaugele, on kindlasti mõistlik, et keegi teine saaks proovida. Kui me eesmärgi saavutame, siis elame ja näeme, siis tuleb ilmselt võtta valitsusvastutus enda kanda. Siis olen valmis ka kauem selles rollis olema.
Erakond on teiega rahul, toolijalgasid keegi ei sae?
Ma pole näinud kedagi saega ringi käimas. Meil on praegu hästi hea meeskonnatunne. Toolijalgade saagijaid või sisemist rahulolematust võib eeldada, kui pikk trend on negatiivne. Praegu on erakonna sees ilmselt väga raske argumenteerida, et oleme teinud mingeid dramaatiliselt valesid valikuid. Valijate sõnum on pigem, et oleme õigel teel.
