Euroopa naised on tööga vähe hõivatud
Euroopa naiste üldine tööhõive määr on 62,5 protsenti, aga teatavad naisterühmad on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidest eriti kaugel.
Kolmandate riikides jääb naiste tööhõive määr alla 50 protsendi, märgitakse Euroopa Komisjoni 2010. aasta aruandes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta.
Naiste madalate tööhõivemäärade peapõhjus on raskused töö, pere- ja eraelu ühitamisel. Lastega naiste tööturul osalemise määr on 11,5 protsendipunkti madalam kui lasteta naistel, samas kui lastega meeste vastav näitaja on 8,5 protsendipunkti kõrgem kui lasteta meestel.
Lisaks ei soodusta halvasti kavandatud maksu- ja toetussüsteemid, sh ühismaksustamine – eriti kui napib taskukohaseid ja kvaliteetseid lastehoiuasutusi – leibkonna teise tuluteenija tööleminekut.
Lapsevanemaks olemise mõju naiste tööhõivele on väike Portugalis ja Sloveenias, aga märkimisväärne Eestis, Ungaris, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis. Pere loomise mõju meeste tööhõivele on positiivne, ulatudes 1,9 protsendipunktist Taanis 13,3 protsendipunktini Leedus.
Rootsis makstakse emadele ja isadele võrdselt toetust, et õhutada neid vanemapuhkust võrdsemalt jagama.
Et lapsevanematel, eriti aga naistel oleks võimalik valida töö ja lastekasvatamise vahel, on äärmiselt oluline pakkuda kvaliteetseid, taskukohaseid ja kättesaadavaid lastehoiuteenuseid.
