Palgalõhe põhjused peituvad haridus- ja kutsevalikutes

Üks meeste ja naiste palgaerinevuse peamisi põhjusi on nende haridus- ja kutsevalikud. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus vähemalt 40 protsenti noortest omandab kõrghariduse ja varakult koolist väljalangenute arv on alla kümne protsendi.

Praegu on peaaegu kõikides liikmesriikides koolist väljalangenute seas rohkem noormehi, kusjuures kõrgkooli lõpetanuid on rohkem noorte naiste seas.

Euroopa Komisjoni aruandes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta märgitakse, et 2009. aastal omandasid edukalt kõrghariduse 35,7 protsenti naistest ja 28,9 protsenti meestest vanuses 30–34 aastat. 60 protsenti vastselt ülikooli lõpetanutest on naised.

Sakslased saadavad mehed lasteaeda tööle

Sellest hoolimata töötab enamus naisi madalapalgalistes sektorites nagu tervishoiu- ja hooldusteenused ning haridussektor, samas kui üle 64 protsendi arvuti- ja inseneriteaduste lõpetajatest on mehed. Seetõttu on segregatsioon kutsealadel endiselt kõrge.

Mõned liikmesriigid on juba rakendanud strateegiaid soolise segregatsiooni vastu võitlemiseks, kuid vaid vähestes riikides keskendutakse noorukite ja meeste õppealastele valikutele.

Näiteks Saksamaal käivitati programm, mille eesmärk on suurendada kvalifitseeritud meestöötajate osakaalu laste päevahoiu asutustes.