Vägivallaohvrid tunnevad end turvaliselt vaid varjupaigas
Riigikogu keskfraktsiooni liige Kalle Laanet leiab, et Eesti riik peab perevägivalla probleemiga tegelema. "Me ei saa pead liiva alla peita ja peame tunnistama, et perevägivald on tänases Eestis probleemiks, mis vajab kiiret lahendamist," lausus ta ajalehes Pealinn. "Tihti sumbuvad perevägivalla kriminaalasjad enne, kui asi üldse kohtusse jõuab. Siin võib olla mitmeid põhjuseid – hirm lähedase vägivallatseja suhtes, majanduslik sõltuvus vägivallatsejast, raske kohtutee jne. Riik peab omalt poolt näitama initsiatiivi ja lahendusi pakkuma, mitte jääma kõrvaltvaataja rolli."
Praegu Eestis kehtivad õigusaktid ei taga lähisuhete vägivalla ohvritele piisavat kaitset. Keskerakonna poolt eelmisel teisipäeval riigikogule üle antud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu taotleski just seda, et lähenemiskeeld ka toimiks, kuid eelnõu lükati koalitsiooni poolt tagasi.
Laaneti sõnul peaks juhul kui lähenemiskeeld on korra juba kehtestatud, selle rikkumine olema väga tõsine asi. "Lähenemiskeelu paremaks kontrollimiseks tuleks kohaldada elektroonilist valvet, kuna praegu praktilisi turvameetmeid lähenemiskeelu rikkujatele ei ole," sõnas ta.
Vägivallaohvrid pole eriti agaralt lähenemiskeeldu taotlenud, kuna reaalne kontrollimehhanism selle täitmise üle puudub. Viimase viie aasta jooksul on keelu saanud kokku vaid 80 isikut, samas on perevägivalla ohvreid Eestis tuhandeid.
"Perevägivalla ohvrid eelistavad pigem kasutada varjupaiga teenuseid, sest tunnevad, et siin on nad tõesti kaitstud ja hoitud," tõdes Nõmme emade ja laste varjupaiga juhataja Pille Kübarsepp. "Üle poolte meilt kaitset otsivaist naistest on siia põgenenud just perevägivalla eest, ja paraku on nende seas ka rasedaid naisi. Nad peavadki peitu pugema, sest muidu tehakse liiga neile ja tulevasele lapsele."
