Aafriklased üritavad Euroopasse pääseda Eesti jooksuvõistluse kaudu
“Kuigi aafriklased on kõvad jooksumehed ja nende osalemine lisaks võistlusele värvi, ei ole ma üritanud neid siia saada,” lausus Vaher, kelle sõnul soovib ta jooksule ühtlasemat taset ja tihedamat konkurentsi, mida Keenia või Etioopia jooksjad rikuksid.
Aga kui aafriklased paari aasta eest avaldasid ise esmakordselt soovi kolme päeva jooksul võistelda, hakkas Tõnu Vaher nende siia saamiseks ikkagi tegutsema.
“Meile tuli kiri, kus seisis, et kuus jooksumeest Keeniast või Etioopiast tuleksid siia võistlema,” rääkis Vaher, kes ajas ka vajalikud paberid korda. “Ma tegin kutsed ja puha, käisin kodakondsusbüroos ja saatsin taotlused välisministeeriumisse. Lõpuks tuli mulle ka okei vastus, et viisataotlus on rahuldatud.”
Jooksu korraldajate õnneks jäi ettevõtmine kutsete saatmise tähtaja viimasel päeval pooleli. Saarlastel soovitas loobuda asjast kuulnud kergejõustikumänedžer Aivar Karotamm, kes tegi selgeks aafriklaste tõelise eesmärgi ja võimalikud tagajärjed.
Teise mehena hoiatas Tõnu Vaherit jooksuklubisse Sarma kuuluv kanadalane Alec Nyiri. “Tema endine juhendaja oli Prantsusmaa koondise pikamaajooksu treener, kellega Alec sel teemal rääkis. Sõnum oli, et lõpetagu Tõnu see pull kiiresti ära, sest see on aafriklastele üks võimalus Euroopasse saada,” rääkis ta klubikaaslase ja maineka treeneri hoiatusest.
Vaheri sõnul ei öelnud nad aafriklastele, et te olete kahtlased mehed ja seepärast kutset ei saa. “Paar aastat tagasi olid Tallinnas mingid narkoprobleemid ja andsime neile teada, et viisast keelduti selle pärast. Kuni sinnani käis meil üllatavalt tihe kirjavahetus, kuid sellega lõppes kõik paugupealt. See näitas kohe, et asi polnud puhas,” rääkis Vaher.
Tänavu olid aga uued üritajad. Poolteist kuud tagasi tuli kolme päeva jooksu korraldajatele Aafrikast taas kiri, kus jooksumehed avaldasid soovi siia võistlema tulla.
