Laar nimetas kahe protsendi künnise ületamist märgiliseks

Kaitseminister Mart Laar nimetas kaitsekulude tõusu kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) märgiliseks sündmuseks mitte ainult kaitsepoliitikale, vaid ka laiemalt kogu Eesti poliitikale.

Laar kinnitas BNS-ile antud usutluses, et kaitsekulud tõusevad tuleval aastal kahe protsendini SKP-st. „Kahtlemata on see märgiline daatum,“ ütles ta. „Ma arvan, et see pole märgiline daatum mitte ainult Eesti kaitsepoliitikale, vaid laiemalt Eesti poliitikale.“

Laar lisas, et kaitsekulude tõstmine lubatud tasemele mõjutab Eesti julgeolekut laiemalt.

„Mis seal salata, see on selline samm, millega me praeguseks hetkeks oleme juba äratanud suurt tähelepanu kõige positiivsemaks mõttes,“ ütles kaitseminister.

Laar nentis, et Eesti liikus ka majanduslanguse ajal kaitsekulutuste lubatud tasemeni tõstmise poole. „Tempo oli lõpus küll aeglane, aga see kiikus üsna kõrgel tasemel, 1,8 ja1,9 protsenti SKP-st,“ sõnas ta. „Me ei läinud ka kõige raskematel aegadel oma kaitsekulutuste massiivse kärpimise teed.“

Samas tõdes Laar, et vaatamata kaitsekulude suurele tõusule järgmisel aastal, ei piisa sellest kriisiaastatel tekkinud arengukavaga võrreldes tekkinud mahajäämuse kõrvaldamiseks. Küll aga piisab ministri hinnangul sellest kõige suuremate probleemide lahendamiseks.

Eesti kaitsekulutused moodustasid 2004. aastal 1,51 protsenti SKP-st, pärast seda kaitsekulude maht küll suurenes, ent samas vähenes kaitsekulude osakaal SKP-st kuni aastani 2007.

2009. aastal kärbiti eelarvet, sealhulgas ka kaitse-eelarvet kolmel korral. Pärast kolmandat kärbet olid kaitsekulud 2009. aastal 256,02 miljonit eurot, moodustades 1,85 protsenti SKP-st. Võrreldes 2008. aastaga vähenes kaitse-eelarve 37,63 miljonit eurot.

Käesoleval aastal moodustavad kaitsekulud 279 945 739 eurot ehk 1,9 protsenti SKP-st.

Absoluutarvudes on seni kaitsekulud olnud kõige suuremad 2008. aastal - 298 667 762 eurot. Toona moodustasid kaitsekulutused 1,82 protsenti SKP-st.