"Juhataja või töötajate karistamise saab otsustada maavalitsus," ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja BNS-ile.

Rahuoja sõnul eeldab ministeerium, et hoolekandeasutuste töötajad on teadlikud nende hoole all viibivate isikute õigustest ja ka piirangutest, mida töötajatel on õigus rakendada.

"Meile teadaolevalt ei ole järelevalvet teostavad asutused lubamatute piirangute kasutamist tuvastanud. Loodame, et teistes hoolekandeasutustes sarnaseid rikkumisi ei ole," sõnas Rahuoja.

Kindlasti on juhtunu uurimise käigus väljatulnud faktidest Rahuoja sõnul vaja teha järeldusi ning analüüsida töötajate tegevusjuhiseid ning nende täiendamise vajadust, samuti koolitusvajadust. "Ülevaatamist ja tugevdamist vajab ka maavalitsuste poolt tehtav järelevalve ja selle sisuline kvaliteet."

Seoses Haapsalu lastekodu põlengu uurimistulemuste teatavakstegemisega koguneb järgmisel nädalal lastekodu hoolekogu koos Lääne maavalitsuse esindajatega.

Kriminaaluurimine ei tuvastanud Haapsalu lastekodu personali töös kasvandike hooldamise ja turvalisuse tagamisel sotsiaalhoolekande seaduse rikkumist, mis oleks mõjutanud tulekahju põhjustatud raske tagajärje saabumist. Küll aga selgus eeluurimisel, et üks kasvandik oli jalgupidi voodi külge seotud. Eeldatavalt tegi seda kasvatajat laste hooldamisel aidanud teine kasvandik.

Haapsalu põlengu uurimistulemustest nähtub, et lastekodus rikuti räigelt nii sise-eeskirja kui tuleohutuse reegleid.

Tulekahju puhkes Haapsalu lastekodus tänavu 20. veebruaril puhketunni ajal kella 14 paiku. Häirekeskus sai teate kell 14.29, möödakäija nägi suitsu kell 14.15. Eksperdid tuvastasid, et põleng sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip.

Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Ägeda vingumürgituse tõttu hukkus tulekahju käigus kümme hoone põhjatiivas oma tubades maganud lastekodu kasvandikku.