Pealtnägija avaldatud telefonilindistusest võib kuulda, kuidas Õispuu vastas Kaasiku murele, et linnaplaneerimise ameti töötajal on parajasti kodanike vastuvõtu aeg: "Mis siis, sa oled ka kodanik." "Jah, ma olen lihtkodanik," oli Kaasik hämmeldunud.

Toomas Õispuu: Hallo
Viktor Kaasik: Toomas, tere, Viktor olen
: Jah, tere
VK: Hetk aega röövin sult...
: Jah
VK: Kuule, ma tormasin praegu oma seminarilt ära, sest mulle helistati büroost. Helena Koorts on saatnud...
: Jah, ma lugesin seda teksti
VK: Lugesid? Kuule, see on ju täiest uskumatu. Ütle mulle palun... ma üritasin Arvot kätte saada, aga ei saa - tal on seal kodanike vastuvõtt või mis tal seal on... Ütle, kas on võimalik kiiresti nõu pidada? See on ju absurd, see on ju absrudi tipp, mida nad tahavad praegu. Siin on arhitektuurikonkurss on ees ja need tingimused seatakse arhitektuurikonkursi tingimustes . Aga mitte praegu, et see on kõik võimatu... mis sa arvad?
: Jah, saab kindlasti
VK: Saaks arutada, kuidas sul aega on?
: Saab kohe, ma olen juba, meie eelnõu on kokku lepitud, et see läheb nimekirja sinna
VK: Oota aga saad sa mulle öelda, ma muudaks oma päeva ära, ma tuleks sinu juurde ja saaks Arvo ka juurde...
: Ei, ma saan kohe seda lasta teha
VK: Arvol on vist, ma saan aru, kodanike vastuvõtt
: Mis siis. Sa oled ka kodanik ju
VK: Ma olen ka kodanik... ma olen lihtkodanik... Kell on 11, mis kellaks ma (telefonist eemale: Kas sa, Fred, viskad mu ära, jaa) Fred viskab mind sinu juurde ära autoga. Ma olen sinu juures üks veerand kaksteist, ma kujutan ette.
: Jah
VK: Okei, tänks. Aitäh sulle