Õppelabori telgitagused: enne mugavus, siis ohutus!
Laboris on tõesti vahel ohtlik, olen seda ka omal nahal kogenud, kui on juhtunud mõni väiksemat laadi õnnetus. Näiteks valad omale hapet käe peale vms. Sellistel juhtudel tuleb käituda vastavalt ettekirjutustele, kuid nagu pildilt näha, ei ole see alati võimalik.
Nimelt avastasin juhuslikult, et ühes laboris, kus mul aeg-ajalt tööd tuleb teha, on avariiduši päästik lakke kinni teibitud, kuna see jääb ette ja kui ta laes kinni on, siis on ilmselgelt mugavam liigelda. Ja vat see mulle küll ei meeldi. Kui peaks midagi tõsist juhtuma (mida aeg-ajalt ka juhtub), siis suurt sodi oma kehalt maha pesta koheselt ei saagi, kuna duši päästikuni küündimiseks peab olema umbes kolm ja pool meetrit pikk. Aga milleks see dušš seal siis on?
Iga uue praktikumi algul loetakse meile karmid sõnad peale ja tutvustatakse ohtustehikat. Iga tudeng annab ka allkirja, et on ohtusnõuetega tutvunud ja õnnetuste eest on nad ise vastutavad ning õppejõule sellest mingit jama ei teki.
Üldjuhul ka kõiki ohtusnõudeid järgitakse, kuid see pilt, mida nägin eriti ohtliku keemialabori laes, võttis päris tummaks. Päris kohutav, kui keegi peaks sellise lolli ja läbimõtlematu teo pärast tõsiselt kannatama. Keemiaõnnetuste puhul on kõige olulisem kiirus. Mida kiiremi kemikaali maha pesed ja neutraliseerid, seda väiksemad on tagajärjed.
Sisuliselt võrdub ju selle päästiku lakke teipimine teiste ohtu seadmist. Tegu on ju siiski õpilastega! Isegi kui tugengitele üliohtlikke kemikaale ei anta, siis õnnetuste sagedus õpilaste seas on ju kordades suurem, seda enam tuleb õppelaboritses järgida ohtusnõudeid. Õppejõud ise manitsevad neid järgima, kuid teiselt poolt jälle näitavad vastupidist eeskuju.
