Eesti riigikaitse lahendus küll erineb mõneti Läti ja Leedu omast, ent samas on ka palju sarnasusi, ütles ta Delfile. Kui praegu tellib RKKlt analüüse Eesti kaitseministeerium, siis Hurt lootis, et äkki õnnestub ka Läti ja Leedu kaitseministeeriumitelt tellimusi saada.

Lisaks kaitseministeeriumile tehtavatele analüüsidele, mis enamasti pole avalikud, Hurda sooviks tuua RKK abil ka Eesti avalikusesse rohkem mõtestatud debatti riigikaitse teemal, sest see kipub tihtipeale olema natuke ebaolulistel teemadel. "Ajateenistus vs profiarmee polegi kõige olulisem teema," ütles Hurt.

Hurt sai ametisse kuu aja eest peale senise juhi Kadri Liigi lahkumist seoses RKKst kaduma läinud 37 000 euroga, mille varguses kahtlustatakse asutuse endist töötajat Leelet Nellist. Seetõttu on Hurda sõnul asutuses sisekontrolli kavas tugevdada.

RKK arengusuunad paneb paika asutuse nõukogu, lausus Hurt, ent suuri muudatusi nõukogu tema sõnul vist ei taha. Mis teda ennast puudutab, siis on tal kavas jätkata ka uurimistööga ning mitte piirduda vaid administratiivse tööga.