„Need arvud, millest viimastel päevadel on räägitud, ega need ei ole uskumatult hullud,“ sõnas Toomla.

Ta viitas, et erakonnad saavad riigieelarvest kopsaka summa ja kuigi nad peavad seda ka muude tegemiste tarvis kasutama, siis näiteks IRL, kelle võlgnevus oli erakondade rahastamise järelevalve komisjoni andmetel juuni lõpus veel kõige suurem, võttis riigikogu valimiste ajal laenu umbes poole riigilt saadava toetuse ulatuses. „Selles mõttes on neil rahaline kate olemas,“ ütles Toomla.

Ärevus tekiks politoloogi sõnul siis, kui laenataks rohkem kui riigilt aastas saadakse. „Praegu on neil kõikidel see summa väiksem ja neil on plaanid tagasimaksmiseks olemas. IRL lubas võla tasuda selle aasta lõpuks ja Keskerakond vist järgmise aasta lõpuks,“ lisas Toomla.

Toomla märkis, et ei ole põhjust öelda, et kui erakonnal on võlg, siis tal on asjad halvasti. Seda enam, et muud rahastamisviisid toidavad erakonna rahakotti vähe. „Näiteks liikmemaksule ei saa üldse loota. Eraannetuste hulk tavaliselt kasvab valimiste aastal, aga kuna järgmiste valimisteni on tublisti aega, siis nende peale väga loota ei saa.“

Pankrott annaks õpetust

Politoloogi sõnul võib põhimõtteliselt erakonnaseadusesse võlapiiri kirja panna, kuid ta ei näe, et sest väga kasu oleks. „Mis see nüüd annab? Mis siis tehakse, kui erakond ületab selle? Pigem las see olla iga erakonna siseasi ja kui neil õnnestub väga palju võlga kokku hankida, siis see tähendab seda, et neid usaldatakse.“

Seda, et saadud raha eest esitatakse nõudmisi, peab Toomla pigem vandenõuteooriaks. „Üks kindel retsept on veel, kuidas neisse asjadesse suhtuda. Las esimene erakond läheb pankrotti, siis ülejäänud võtavad kõik õppust,“ sõnas Toomla.

Kuni ükski erakond pole pankrotti läinud, tuleks politoloogi hinnangul käituda siiski praeguste arusaamade järgi ja raamide sees. „Me ei suuda tegelikku elu alati ette näha, saame näha laiades raamides ja praegu on need raamid sellised, et midagi hullu ei ole juhtunud,“ märkis Toomla.