Andres Kasekamp: Ilvese tagasivalimine võetakse välismaal hästi vastu

Diplomaatias ja rahvusvahelistes suhetes pooldatakse stabiilsust, mistõttu mõjub president Toomas Hendrik Ilvese tagasivalimine teiseks ametiajaks Eestile kindlasti hästi, leiab Välispoliitika instituudi direktor ja Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.

„Ilvese, kes on juba rahvusvaheliselt tunnustatud isik, tagasivalimine võetakse kindlasti hästi vastu,“ ütles Kasekamp Delfile.

Väljaspool Eestit on Ilvesel tema sõnul kuvand presidendist, kes on välispoliitiliselt mõtleja ja tegija ja kes ütleb välja julged mõtted.

„Üldiselt on ta diplomaatilises ringkonnas hinnatud tegija,“ lausus Kasekamp ja tõi näiteks, et rahvusvahelistel foorumitel ja konverentsidel on Ilves oodatud kõneleja, mida ei saa alati öelda mõnede teiste naaberriikide riigipeade kohta.

„Ilvese käest ikka oodatakse midagi huvitavat,“ rääkis Kasekamp. „Ta on hinnatud ka mitte lihtsalt sellepärast, et ta on hea esineja foorumitel, vaid ka meie partnerite ja liitlaste pealinnades, sest Ilves esindab tugevalt Euroopa Liitu ja NATOt toetavat liini.“

Tervikuna välismaal Eesti presidendivalimistele väga suurt tähelepanu ei pööratud, eriti kuna tulemus oli ootuspärane, leidis Kasekamp. „Eesti asjad üldiselt väga palju tähelepanu ei saa, Balti riikides pälvib rahvusvaheliselt rohkem tähelepanu Prantsuse hävitaja ja Leedu lennuki kokkupõrge Leedu kohal,“ tõdes Kasekamp.

Märk Eesti küpsest demokraatiast

Kasekamp rääkis, et väljastpoolt vaadatuna nähakse kolme Balti riiki tihti koos. „Olukorras, kus Lätis on poliitiliselt väike segadus ja naaberriik Eesti valib tagasi oma presidendi teiseks ametiajaks, on see positiivne stabiisuse märk ja näitab Eesti küpsust,“ kõneles ta. „Kontrastiks ongi siin Läti, kes erinevalt Eestist ei ole kahjuks muutunud igavaks Põhjamaaks.“

Märk Eesti küpsest demokraatiast on Kasekampi sõnul seegi, et Ilvese kandidatuur läks riigikogus läbi mitte ainult koalitsioonierakondade kokkuleppena, vaid seda toetasid ka opositsioonis olevad sotsid. „Seegi peaks välispoliitilises plaanis lisama Eesti mainele positiivse noodi,“ ütles professor.

Kui Eesti inimesed virisesid, et presidendivalimiste kampaanias ei olnud piisavalt põnevust ja särtsu, siis väljaspool ei kaevanud keegi selle üle. „Väljaspoolt hoopis hinnatakse sellist kokkulepet, mis riigikogus saavutati,“ ütles ta. „Väljaspoolt hinnatakse järjekindlust ja seda peetakse demokraatia küpsuseks.“

Kasekampi sõnul võib arvata, et just sellise kokkuvõtte kirjutaks mõne välisriigi saatkonna diplomaat oma aruandes Eesti presidendivalimiste kohta.