Augustis oli toetus Reformierakonnale 29, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) 24, Keskerakonnale 21 ning Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) 18 protsenti. Toetus Reformierakonnale on kuuga kahanenud kahe protsendipunkti võrra. Toetus IRL-ile on kolme protsendipunkti võrra kasvanud. SDE ja Keskerakonna toetus ei ole võrreldes juuliga muutunud.

Sama populaarsuse järjekord oli parlamendis esindatud erakondadel ka juulis.

Toetus Erakonnale Eestimaa Rohelised on augustis kolm protsenti ehk sama mis juulis. Toetus Rahvaliidule on võrreldes juuliga tõusnud kahelt protsendilt kolmele.

Kui veel juulis oli toetus nii Eesti Kristlikele Demokraatidele, Vene Erakonnale Eestis kui ka Iseseisvusparteile üks protsent, siis augustis langes kõigi nende erakondade toetus TNS Emori andmetel nulli.

Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

TNS Emor küsitles 3.- 24. augustini 801 valimisealist Eesti kodanikku personaalintervjuude käigus valimi alusel nende kodudes. Inimesed pidid vastama küsimusele, milliseid erakondi nad soovivad näha riigikogus.

Augustis oli 23 protsenti vastanutest neid, kes ei osanud oma erakondlikku eelistust öelda.

Parlamendierakondade jõujooned on üldjoontes paigas

"IRL-i jaoks on loomulikult positiivne see, et erakonna toetus on kasvanud teist kuud järjest," ütles IRL-i peasekretär Priit Sibul BNS-ile.

Sibul avaldas arvamust, et IRL-i toetust on aidanud kasvatada erakonna tegevus haridusvaldkonnas. "Avalikkuses on palju arutatud kõrghariduse reformi üle ning jätkuvalt on teemaks ka koolikatsed. Teame, et haridusküsimused on Eesti inimeste jaoks olulised ning kindlasti jätkab IRL sel teemal aktiivset tegutsemist," kinnitas Sibul.

Teiste erakondade toetused ei ole augustis muutnud või on muutus marginaalne. Sellest võib Sibula hinnangul järeldada, et parlamendierakondade jõujooned on üldjoontes paigas. Lähikuudel võib aga Keskerakonnas toimuv IRL-i peasekretäri sõnul oluliselt mõjutada opositsioonierakondade jõujooni.

"Keskerakonna esimehe valimine on erakonda tugevalt lõhestamas ning erakond on ideelises ja moraalses pankrotis. Üsna selgelt joonistub välja pikaajalisem trend, mis näitab, et sotsiaaldemokraatide populaarsuse kasv on tulnud Keskerakonna toetuse languse arvelt," hindas Sibul.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson leidis, et erakondade populaarsuse augusti reiting laob pinnase septembrile, kus opositsioonierakonnad lähevad toetuse poolest mööda koalitsioonierakondadest.

"Sügisesed eelarve arutelud ja võlakriisis olevate riikide abipakettides osalemine saab valitsuserakondade toetust vaid alandada. Keskerakond lahendab oma siseprobleemid homsel [laupäevasel] kongressil. Sügisel saab enam keskenduda enda murede asemel inimesi puudutavatele küsimustele," kinnitas Simson reedel BNS-ile.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles BNS-ile, et uuringutulemused on ootuspärased, mis "sisaldavad tavapäraseid kõikumisi ning ei oma sisulisi muutusi".

"Reformierakond peab kolmandiku valijate tunnustust suureks toetuseks valitsuse tegevusele. Toetusnumbritest peame olulisemaks, et jätkuks järjepidev töö Eesti arendamisel. Selle hulgas on näiteks järgmise aasta riigieelarve koostamine, mille tulemusel säilib korras rahandusolukord ning mis omakorda perspektiivis annab paremad võimalused töökohtade tekkeks, pensionite tõusuks ja paremate avalike teenuste pakkumiseks," ütles Kukk.

"Kindlasti seisavad poliitiliselt olulisemad sündmused lähipäevil eest, mis Eesti poliitmaastiku ja erakondade toetusnumbreid muuta võivad. Nendeks on homme toimuv Keskerakonna uue esimehe valimised ning 29. augustil toimuvad presidendivalimised," lisas Reformierakonna peasekretär. "Kui Keskerakond uut esimeest ei saa, ennustan neile hääbumist ja marginaliseerumist. Presidendivalimistel üllatusi ilmselt ei tule ja see on märk sellest, et iga aasta enam oleme küpse demokraatiaga Põhjala riik," ütles ta.

„SDE reiting on vähem kui aastaga kasvanud üle kolme korra. Meil on hea meel, et oleme teinud läbi kiire ja jõulise tõusu ning suutnud oma toetajaskonda ka kindlustada," ütles SDE peasekretär Indrek Saar BNS-ile. "Täna on sotsiaaldemokraadid oma peakonkurendist Reformierakonnast vaid viie protsendi kaugusel. Meil on hea meel, et inimesed üha enam usuvad Sotsiaaldemokraatliku Erakonda, mis annab lootust, et põhimõttelised muudatused ühiskonnas on võimalikud. Lubame sügisel, kui riigikogu alustab, seista otsustavalt kodukulude tegeliku alandamise eest ja elektri hinnatõusu vastu," lisas Saar.