Reformierakonna majandusprogramm ei paku lahendusi
Eesmärkide kõrval on aga olulised ka teed, kuidas nendeni jõuda. Just selles seisneb erakondade majanduspoliitika tugevus ja võimekus. Kas Reformierakonna valitud tee viib meid Põhjala tiigriks või kaotame konkurentsivõimes ja langeme Euroopa viie vaesema riigi sekka - nii nagu on meile mõjunud Reformierakonna viimaste aastate majanduspoliitilised valikud?
Maksundus
Maksunduse peamine suund on Reformierakonna jaoks maksurahu, mis tähendab viimaste aastate maksustruktuuri säilimist ning ka kehtiva maksusüsteemi puuduste võimendumist. See tähendab sisuliselt ka seda, et maksude peatükis kirjeldatakse seda, mida ei tehta. Tõsi, muudatusi nähakse tööjõumaksudes, mis seisneb peamiselt maksukoormuse alandamises: tulumaksumäära alandamine, maksuvaba tulumäära tõstmine, sotsiaalmaksu lagi, töötuskindlustusmaksete alandamine, osaline erisoodustusmaksu alandamine, metsa müügi täiendavad maksuvabastused, täiendavad maksuvabad sissemaksed kolmandasse pensionisambasse.
Tööturg
Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine on täpsemalt lahti kirjutamata. Mis on ühemõtteliselt reguleeritud streigiõigus ja streigi keeld? Ilmselt tähendab see riigi vähesemat sekkumist töösuhetesse ja tööturgu. See annab tegelikult eelised tööturu tugevamale poolele - ettevõtjale ja tööandjale. Kuidas rakendada haridusprogrammi Põhjamaade tasemel kvaliteetse hariduse andmiseks ja atraktiivse kultuurikeskkonna loomiseks? Kust selle jaoks vahendeid leitakse, on tegelikult saladus, mida valijale ei avaldata. Mõlemad valdkonnad nõuavad tegelikult täiendavaid vahendeid, mida eelarve maksunduse peatükk küll ei luba.
Ettevõtluse edendamine
Selles valdkonnas kohtame jällegi loosunglikke lauseid, mis sobiksid kõigi erakondade programmi: kõrvaldame turutõkked, tagame ausa konkurentsi, võitleme kartellide ja monopolidega, vähendame bürokraatiat. Siiski leiame ka väga tänuväärse ettepaneku: ettevõtjate raamatupidamise võimaldamine läbi e-maksuameti. Sellisele, sisult sotsiaaldemokraatlikule, ettepanekule tahaks kahe käega alla kirjutada. Kui siia lisada veel ka riigi raamatupidamise koondamise, saaksime päris hea riigipoolse raamatupidamisarvestuse korralduse. Eelmainitud algatus ning terve rida uusi algatusi suurendavad sisuliselt aga riigi kulutusi (programm Hakka Ettevõtjaks ja ettevõtlusõppe programmi rakendamine).
Infrastruktuur
Energeetika alal ajab Reformierakond küll valijatele puru silma, lubades tagada ettevõtetele ja tarbijatele taskukohase elektrivarustuse, mitmekesistades ja hajutades tootmist (sealhulgas valmistades ette Eesti oma tuumajaama rajamist), ergutades rohkem kasutama kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid. Samas jääb täiesti mõistmatuks, kuidas seda teha, sest oma valimisplatvormi järgnevates punktides lubab Reformierakond vähendada taastuvenergia toetusi investeerimiskeskkonda. Tegelikult toob täielikult vabanev turg kaasa elektrihinna tõusu. Elektri hind ei sõltu mitte Eestis esinevate elektritootmisviiside paljususest, vaid hoopis nõudlusest ja pakkumisest elektriturul.
Siinjuures tegelikult Reformierakond otseselt vassib, kui lubab alternatiivenergia tootmiste laiendamisega elektri hinda alandada. Vastupidi, riik tõstab otseselt elektri hinda, kui soodustab elektri tootmise alternatiive - nagu nägime ilmekalt, kui meie elektriarvetele lisandusid taastuvenergia tootmise lisatasud. Sama sisutu on lubadus võidelda hinnatõusuga, kui vaadata kriitilise pilguga Eesti Energia äriplaani. Rõhutan veelkord, elektri hind ei sõltu ka Eesti Energia äriplaanist, vaid ikka Euroopa turu hinnast. Veel lubab Reformierakond arendada lennuühendust (tähendab täiendavaid investeeringuid), ülikiiret internetti ja IKT infrastruktuuri väljaarendamist (nõuab investeeringuid), loomemajanduse infrastruktuuri (nõuab investeeringuid).
Riigimajandus
Reformierakond lubab viia riigieelarve aastaks 2013 struktuursesse ülejääki ning hoida seda ülejääki kõigil kasvuaastatel. Mille arvelt seda on võimalik teha? Välistoetused. Tänaseks on rahaeraldused otsustatud 72 protsendi kogu perioodi vahendite osas. Arvestades käesoleva aasta eelarves sisalduvat välisvahendite mahtu, on selge, et käesoleva aasta lõpuks on arvatavalt ära jagatud 90 protsenti kogu perioodi välistoetustest, mis toob endaga kaasa tegelikult paariaastase augu välisvahendite kasutamises umbes aastatel 2013-2014, kuni avanevad uue perioodi välisvahendid.
Välisvahendite äralangemine, maksukoormuse vähendamine ning eelarveülejäägi planeerimine tähendab selleks perioodiks vähemalt 20-protsendilist eelarvekulude kärbet. Mida aga planeeritakse kärpida 20 protsenti, sellele Reformierakonna valimisprogramm ei vasta. Riigieelarve kärpimine ühe aastaga 20 protsendi võrra tähendab aga umbes 5-7-protsendilist SKT vähenemist. Selleks, et neil aastatel majanduskasv jätkuks, peab kogu erasektor tootma vähemalt samas mahus lisaväärtust. Kuid kui lugeda kogu Reformierakonna valimisprogrammi, siis sellises mahus riigi kulutuste kärpimist ei loe kuskilt välja, pigem on igal pool ikkagi täiendavaid kulusid planeeritud.
Õiguskaitse
Õiguskaitse osas on ettepanekud vägagi üldsõnalised ning ilmselt keerukad täita. Sihiseadmised on aga positiivsed ja kindlasti toetavad siinkohal Reformierakonda kõik teised erakonnad. Samas saabki neid lubadusi rohkem vaadelda kui eesmärki. Kuidas aga eesmärgini jõuda, jääb natuke saladuseks. Programm lubab parandada, kaasata, arendada, täiustada, lihtsustada, kriitilise pilguga üle vaadata ning lõpetuseks kasutada kõiki sotsiaalseid, õiguslikke ja poliitilisi abinõusid. Mulle tundub, et sellest jääb väheks kirjeldamaks teed eesmärgi saavutamiseks.
Ekspordi ergutamine
Kõik ambitsioonikad eesmärgid ekspordi ergutamise vallas (Eesti rahvusvaheliste äride peakorter, koorilaulupealinn, meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskus, tunnustatud loomemajanduse ja disainimaa) on sisuliselt väga kulukad. Samuti on kulukas lubatud välisesinduste võrgu laiendamine ja programm Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse. Samas tõdetakse, et riigieelarvelised vahendid on piiratud. See tähendab, et EAS-ist hakkavad suures osas kaduma ettevõtluse tagastamatud toetused ning need asendatakse laenu- ja garantiivahenditega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Reformierakonna majandusprogramm annab palju lubadusi, kuid milliste vahenditega lubadusi täita, ei ole öeldud. Kahjuks on disproportsioon majandusprogrammis ja kogu ülejäänud programmis liiga suur. Seda vastuolu pole võimalik lahendada ilma tasuta hariduse, ravikindlustuse-, sotsiaal- ja pensionikindlustuse vahendite vähendamiseta.
Autor on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige.
