Keskerakond — negatiivse mõtlemise maaletooja
Pealegi sitsivad eranditult kõik erakonnad kuulekalt Brüsseli ees, keel ripakil suuniseid oodates.
Maailmavaatetuse ilmekaks näiteks on kas või see, et Europarlamendis on Keskerakond ja Reformierakond ühises liberaalide fraktsioonis, kuid Eestis on nad karvupidi koos ja püüavad iga hinna eest üksteisest erineda. See on näitemäng, mitte sisuline (maailmavaateline) erinevus. Kui vaja, pannakse võimu nimel kas või “vanakuradi endaga leivad ühte kappi.” Võikski ehk loobuda kindlast lahterdamisest partei maailmavaatest lähtuvalt — see on niikuinii valija petmine.
Elementaarseks partei eesmärgiks peaks olema eesti rahva ja kultuuri säilitamiseks sobiva Eesti loomine. Kõik muu, ka “maailmavaatest” tulenev, on jama. Muidugi, nii palju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid maitseid. Ühele meeldib blond, teisele brünett, ühele diktatuur, teisele anarhia. Aga tänapäeva infoühiskonnas on järjest raskem hoida inimest mingi kindla maailmavaate haardes.
Näiteks näeme me kõik millisesse krahhi on Euroopa lükanud aastakümneid valitsenud sotsid. Tänu sellele on Euroopa rahvastik kahanemas, abirahadest elatuvad immigrandid kurnavad majandust ja pealesurutud “võrdsus” on tekitanud “vähemuse diktatuuri,” kus tööle ei julgeta võtta põliselanikku ega meest, sest vastasel juhul diskrimineeritakse immigranti või naist. Kui meil ei oleks infoühiskonda, siis elaksime nagu elatakse Põhja-Koreas. Õnneks on kõigi maailmavaadete ja “maailmavaadete” tulemused kõigile näha, kui vaid suvatsetakse silmad avada, ja igaüks saab teha omad järeldused sellest.
Mille järgi meie erakonnad põhiliselt erinevad? Kui vaadata Keskerakonda, siis torkab teravalt silma üks tegur, mis neid valdavalt iseloomustab — negativism. Tõesti, Keskerakonna propaganda näikse olevat suunatud põhiliselt vaid negatiivselt mõtlevale inimesele, kes on kõigi peale vihane ja süüdistab enda hädades kogu maailma ja nelja aastaaega pealekauba. Ikka ja jälle me kuuleme, kuidas kõik teised on pahad, aga Keskerakond hea ja tubli. Huvitav miks see “tubli” erakond siis korruptsiooniga hädas on, rahaasjadega jännis ja ka Tallinnas pidevalt kärbib? Kärbib siis mitte propagandakulusid, vaid lihtinimese arvelt. See ongi see suur “tubli” hoolimine?
Mis sellest negativismist kasu on? Vinguda ja iriseda võiks muidugi paljude asjade üle. See ei ole ka keelatud tegevus. Seda võiks teha kuni “viimsepäeva laupäevani,” kuid mis sellest kasu on? Ja kui Keskerakond on ise järjekordse sigadusega hakkama saanud, siis on kohe vabandus varnast võtta, et “teised tegid ka nii!” Keskerakonnal ei ole erinevat maailmavaadet ega erinvat eetikat. Aga kasu on sellest pidevat negativismist sama palju, kui impotendil noore ja ilusa näitsiku seltskonnast — mitte midagi!
Juba Hitleri propagandaminister Goebbels teadis öelda, et mida suurem on vale, seda lihtsam on inimesi panna seda uskuma ja et loopides vastast poriga, jääb midagi ikka külge. Ehk see isegi on nii, kuid kuidas visata seda, kes asub sinust (eetiliselt) kõrgemal positsioonil? Gravitatsiooni vastu ei saa!
Mõtlemiskoht Keskerakonnale peaks olema see fakt, et samal ajal kui nemad ketravad päevast-päeva valitsusevastaseid loosungeid, on selle valitsuse populaarsus hoopis tõusmas. Miks see nii on? Lihtlabasele ja rumalale inimesele on see täiesti arusaamatu. Edgar räägib ju hoopis midagi muud. Valitsuse populaarsus tuleneb sellest, et sel ajal, mil Keskerakonna aur läheb teiste sõimamisele, ega ole suutnud ühegi positiivse ideega lagedale tulla, on valitsus tänu säästupoliitikale hoidnud Eestis ära sellise majanduskriisi, mis on tabanud paljusid meie naaberriike.
Keskerakond on kivistunud, lupjunud mõtlemisega koloss savijalgadel, mis tasapisi kokku vajub. Eks see teadmine oma karmi reaalsusega hakka tasapisi ka selle parteisarnase monstrumi juhtidele pärale jõudma ja see teadmine mõistagi ei lisa optimismi. Erakond, mille eesmärk on vaid võim, ei taha kunagi sellest loobuda.
Samas tuleks ka Keskerakonna valijaid mõista. Nad on hingelises kriisis ja ainus väljund sellele on negatiivsus. Aga nende hingehädasid ei saa ravida Keskerakond. Neil on vaja hingelist tuge. Inimesed on tegelikult head ja positiivsed, negativism ja masendus on haigus, ja mis peamine — ravitav haigus! Tuleb vaid väljuda sellest masenduse ja negativismi “Samsara” rattast, üles ärgata ja öelda otsustavalt — aitab! Ma ei lase enam negativistidel dikteerida seda, kuidas maailma näha! Ma otsustan ise enda ja maailmaasjade üle! See on alustuseks piisav samm. Pärast märkate ja imestate isegi, kuidas maailm kord-korralt järjest värvirikkamaks ja ilusamaks muutub. Pimeda viha asemel tekib mõtteerksus ja teotahe. Ja just see viibki Eestit edasi! Seda ei tee mingid maailmavaated ega parteid, seda teeme meie — eestlased — nii kuidas oskame.
Minule meeldib küll pigem positiivne ellusuhtumine, ja seda ka elu rasketel hetkedel. Tegelikult tuleb just eriti rasketel aegadel, nagu praeguses üleilmses majanduskriisis, säilitada optimistlik meeleolu. See ei ole mitte “pea liiva alla peitmine” ega reaalsuse eitamine, vaid lahenduste otsimisele suunstud tegevus. Ja ainult see viib edasi!
