Hiigelkala püügiau jagavad Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi liige Andre Kahar ja Davet Dorbek, kirjutab Kalastusinfo.ee.

Andre Kahari sõnul hakkas kala konksu otsa varahommikul kella 4 paiku. Kahar ise oli samal ajal vastaskaldal ning seetõttu ei kuulnud kohe oma kellukese signaali. Kalastajate tähelepanu äratas hoopis naabruses kalastava Davet Dorbeki rakenduse signalisaator, sest karp oli ohtu tunnetades ujunud tema liinidesse. Nii arvaski Dorbek ekslikult, et kala on tema konksu otsas, haakis ning asus kala kaldale vinnama. Kaldalt sikutavale Dorbekile vette appi läinud Kahar aga märkas hämmastusega, et kaaskalastaja konks koos boliliga oli hoopis tema nööri külge takerdunud.

Seejärel tegi kala uue sööstu ning olukord pöördus meeste kasuks. Davet väsitas ja sikutas hiiglase kaldaalale, Andre lähedusse. Viimasel õnnestus käed lõpuste taha haakida ning kala veest välja tirida. Üllatuseks olid kalal nüüd juba mõlemad konksud suus, kenasti kõrvuti ning õigusega võivad võrdselt vaeva näinud mehed rekordkala enda arvele kirjutada.

Vastse-Kuuste paisjärv asub Põlvamaal ning teda hüütakse kalastajate seas ka karbiparadiisiks - suuri karpe on sellest veekogust varemgi konksu otsa meelitatud. Mõlemad mehed on kogenud kalamehed ning karpi, seda ettevaatlikku kala, juba aastaid püüdnud. Nende senised rekordid jäävad aga viimasest saagist kaugele maha.

Eesti rekord püsis 52 aastat - senine rekordkala püüti 1948.a. märtsis Lohja järvest ning kaalus 18,4 kilo. Kalameeste sõnul on püütud ka suuremaid karpkalu, kuid paraku pole nende püük ametlikult registreeritud ja seega võime need juhtumid kirjutada kalamehejuttude kategooriasse.

Uus karbipüügi maailmarekord püstitati aga 2010.a. jaanuaris, kui britt Martin Locke püüdis Prantsusmaal asuvast Rainbow järvest 42,64 kilo kaaluv hiigelkala.