Sedasi arvavad väga paljud Eestimaa inimesed, et just Mart Laar oli see kes
aitas kaasa maaelu suretamisele. Kas ikka aitas kaasa? Ma arvan, et maaelu suretame meie ise.
Mina pole kunagi tahtnud maal elada ega töötada. Mind isiklikult ei hoia siis ka maal kinni, kui toetusrahad oleksid mitmeid kordi suuremad! Minuga on kindlasti paljud nooremad inimesed ühel nõul. Vanad surevad ja talud jäävad maha või müüakse välismaalastele suvilateks. Sama tegin ka oma vanematest maha jäänud taluga, mis osteti suvilaks.
Juba NSV ajast ihkasin linna elama minna ja unistus oli isegi veel välismaale minna. Koos minuga lahkusid paljud inimesed igavast maal olevast enesesuretamisest, näha ilma ja nautida elu. Vene ajal oli tööle suunamine ja vastu tahtmist pandi kuhugi kolhoosi sõnnikut rookima või haisvaid lehmasid lüpsma. Tean päris paljusid oma eakaaslasi, kes elavad maal vanemate talus, mis on päris heal majanduslikul järjel, aga sellegipoolest tahetakse sealt lahkuda.
Kui tänapäeva noort inimest lihtsalt ei huvita talupidamine ja keegi ei saagi sundida tal seda teha. Kes tahab põllumajandusega tegeleda, siis on see tema enda soov ja tahtmine. Ütlen veelkord, väga suur raha ei meelitaks ka mind maale elama!
