Josing: eelolev talv tuleb Eestile raske

See talv tuleb Eestile vast kõige raskem, arvab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Kui majanduses on alanud elavnemine, siis sotsiaalses sfääris ja tööjõuturul on kogu maailma mastaabis taastumine kõige aeglasem, nii et kiiret leevenemist oodata ei ole.

Kahjuks satub kokku tsükkel, et töötu abirahad ja suuremad summad saavad otsa. “Võib öelda, et kümnendikul Eesti peredest on sel talvel väga raske,” rääkis Josing Delfile.

Josingu sõnul on Eesti inimene vastupidav ja saab ka rasketes tingimustes hakkama. “Me tuleme ju ühiskonnast, mis oli arenenud Euroopa elaniku jaoks ilmvõimatu. Eesti majandus kaotas 1990. aastal poole oma SKPst, sellist šokki on vähesed ühiskonnad läbi teinud,” sõnas Josing ja lisas, et antud situatsioonis oleksid teiste riikide elanikud palju hädisemad ja õnnetumad. “Nõukogude aja karastus, kus mitte millestki pidi midagi tegema, on paljudel veres.”

Kõige raskem on Josingu hinnangul praegu siiski töötutel inimestel ning enam-vähem kindlalt võib tunda end pensionär. Samas tuleb vahet teha, kas pensionär elab maal või linnas. “Sageli maal, omas majas on  praegu natuke kergem hakkama saada,  linnakorteris jooksevad peale kindlad kommunaalkulud, mis tuleb ära maksta. Maal on teatud manööverdamispiirkond.”

Josing loodab, et riik võtab praegusest ajast õppust ning kasvatab tulevastel headel aegadel jälle reserve. “Selle tarkuse, et reservid on riigi jaoks olulised ja neid ei saa poliitiliste lubaduste valguses lihtsalt laiali puistata, me peaksime sellest kriisist kindlasti saama,” arvas ta. “Kui Eesti  tahab käituda riigina, kes halbadel aegadel inimesi sotsiaalselt toetab, siis muid variante ei ole, kui headel aegadel reserve koguda, nii nagu üks pere käitub. Majandus on tsükliline, kümne aasta pärast oleme samas situatsioonis,” hoiatas Josing.

Täna avaldatavas tarbijate kindlustunde indikaatorist selgub, et tarbijad usuvad, et Eesti majandus läheb järgmisel aastal paremaks. “Nii et üldine optimism on hakanud suurenema ühiskonnas ja sama on ka Rootsis ja Soomes,” lausus Josing.

“Me hakkame halvast olukorrast liikuma natuke parema poole,” oli Josing optimistlik. “Kui vaatame, et me kaotasime aastaga erinevatel hinnangute alusel 13-15 protsenti sisemajanduse koguproduktist ja aastal 2010 tuleb SKP null, mis tähendab, et ei tule ei kasvu ega langust, siis tähendab see, et me jääme suhteliselt madalale majandusele pidama, aga meil ei lähe enam halvemaks.”